Kallis Sweety-.
Kui aus olla siis Ma üllatusin Su juttu lugedes, kuna Mul omal oli täpselt sama moodi aga kuigi Mul oli selline olukord suht poolteist aastat tagasi. Isegi vanused klapivad
kuuga on natuke teine aga see eslleks.
Mul oli suht nii nagu eelnev kirjutas (beautiful). Ma kartsin, kuna see oli minujaoks mu esimene kord aga poisile kolmas. Poiss tahtis, et me suht kiirelt vahekorda astuks. Ma ütlesin otse, et mai suuda. Muidugi oli tal see päeva pärast meelest läinud ja Ta üritas uuesti ja uuesti kuni Ma lõpuks alla andsin. See mis toimus polnud eriline, vähemalt mitte Mulle. Alatasa räägitakse, et esimene vahekord jääb elulõpuni meelde muidugi va. juhul kui Sa just maani täis polnud. Igatahes Ta oli poole õnnelikum peale seda. Kuigi Ta sai aru, et miski on valesti. Ning järgmise päeva õhtul kui kokku saime ja Tema juurde läksime oli Ta palju ette valmistanud: romantilise õhtusöögi ja palju küünlaid.
Vot see oli mis Mulle kohutavalt meeldis. Ja nagu Ma ütlesin juhtus see kuskil rohkem kui poolteist aastat tagasi ja Me oleme õnnelikult koos.
Loodan, et Sa teed õige otsuse, et Millal ja Kuidas. Soovin Sulle palju jõudu