Mulle ei ole veel tegelikult täielikult kohele jõudnud, et see tilluke tegelane nüüd meie perre kuulub. Saabus ta alles eile ja ma pean pidevalt ennast näpistama, et meelde tuletada jah, see on päriselt. Kui meie armas taks-viiner Riki täpselt 9 kuud tagasi kutsude paradiisi heljus, olin ma päris kindel, et uut kutsut ma niipea ei soovi, kurvastasin oma 12 aastase sõbra lahkumise pärast kõvasti.
Aega läks umbes pool aastat ja sai selgeks, et ilma koerata ma siiski elada ei saa, tänavatel nägin ainult koeri ja mul oli tükk tegu, et neist rahulikult mööduda, mind lihtsalt tirib nende poole.