EEVA naistekas

kui ise lapsi ei saaks siis lapsendaks

ma ka ! kindlasti!!

Kuna ma olen aborti teinud, siis üsna tõenäoline, et järgmised rasedused lõppevad nurisünnitusena. nii et eks mul see mure ikka on. kuigi see probleem pole päris viljatus, kunstlik viljastamine vms nurisünnituse puhul ei aitaks. aga noh, paljudel on kõik hästi läinud, eks ma looda ka siis. korra juba rasedaks jäin ju, hoolimata igast terviseprobleemidest. :oops:

Ega see nüüd nii tõenäoline ka pole. Kui sul peale aborti mingeid põletikke ega tüsistusi ei tekkinud siis ei peaks see mõjutama edasist lastesaamist.

Ma ka lapsendax..
ma lapsendax vb isegi siis, kui kõik korras on, sest ma nii tahan omale yhte väikest armsat neegripoissi lapsex. nad on niiii inglikesed ju
suured pruunid silmad, väike šokolaadivärvi keha, lyhikesed mustad krässus juuxed..

jah seda tahan ma ka teha isegi siis kui oma lapsed saan.
Aga oma last tahaks ikka ka täiega...Seda, et ta su kõhus kasvab ja rinnaga imetada...

Nurisünnitus ei pea olenema tüsistustest, ja sellel ei olnud ainsana tõenäosusprotsenti. Aitäh, et sa püüad positiivselt suhtuda, aga ma olen sellest arstidega rääkinud. Kindlasti see pole nüüd oi-oi nüüd juhtubki , aga võib juhtuda.

Ma hetkel veel lapsi ei taha, kuid samas tahaksin teada, et neid saan. Kahjuks antakse mulle vähe lootust, vähemalt loomulikul teel rasestumiseks.
Vahel kardangi, et ehk peaks asja hakkama panema, sest pärast on vanuse tõttu liiga hilja?

heheee kui naljakas on nüüd seda teemat lugeda, mille kirjutasin siia nii ammu )
Hirm oli küll kunagi suur, aga kui proovima hakkasin tuli küll tita kergelt
Hirmul on lihtsalt suured silmad....EKs see ole vist normaalne, et kõik pabistavad )

ainult sellepärast pole mõtet lapsi teha, et tahad teada kas sa neid saaksid
Tee siis kui oled selleks tõsiselt valmis...Kui oled tõsiselt valmis, suudad anda ka endast lastele kõik!

Pilar, kas sa oled rase?

Pilar vist enam ei ole

Ta oli ammu juba, tal peaks olema käes juba beebike:D

Jah, ka mina olen sellele mõelnud. Üldse olen ma sellist tüüpi tüdruk, kes mõtleb päris hirmsatele asjadele, samuti ka siis sellele, et mis saab, siis kui MA lapsi ei saa, kui mul üldse poleks võimalust rasestuda, ka mitte kuntslikul viisil vms. Muidugi on mõttes käinud, et siis jään vananaiseks, elan üksi elupäevade lõpuni, kuid maailmas on niii palju lapsi, kes sooviksid sooja voodi kohta ja armastavat vanemat/armastavaid vanemaid. Ja ma usun, et JUHUL KUI peakski midagi juhtuma nii et lapsi ei saa, oleksin võimeline kasvatama last, kes bioloogiliselt ei kuulu mulle..

Nagu paljud, olen ka mina selle peale mõelnud. Väga õudne oleks küll, kui ei saaks, aga õnneks on tänapäeval palju teisi võimalusi selleks.

Ma olen sellele ikka hästi palju mõelnud ja ka päris palju muretsenud. Mis siis saaks, kui ma lapsi ei saagi kunagi. Kindlasti esialgu oleks ma väga paanikas ja siis hakkaks mõtlema alternatiivide peale. Kõige rohkem kardan ma sellepärast, et ma pille võtan. Kuskil kirjutas, et pillid vähendavad viljakust:confused:

Võimalusi on, aga need ei pruugi 100% toimida. Olin kunstliku viljastamisega juba algust tegemas ja sealne info oli, et rasestumisvõimalus on 15%.

Minu tädi ei saa lapsi.

See paneb suhte proovile.Mõningas mõttes on ka hea suhtele,sest kui mees sellest masendusse langeb ja jalga laseb ei ole ta ka õige mees.Kunstlik viljastamine on ainus varjant ja kui asi on naises on KV õnnestumise šansid päris head(juhul, kui probleem on munajuhades) Kui probleemid on emaka või emaka limaskestaga on asi keerulisem. Kui munasarjadega midagi on võimalik kasutada doonormunarakke.See kõik eeldab aga väga head paarissuhet.

Ma ei adopteeriks last sel juhul, sest oma on ikkagi oma. Minu mehele hästi tähtis just lapsi saada, aga ma kardan peale arstilkäiku just tema pärast rohkem kui enda pärast. Kui tulekski välja et tema nt ei saaks siis ma teda ei vahetaks ikkagi mingil juhul kellegi teise vastu välja. Ma armastan nii väga lihtsalt teda ja kui lapsi ei tule siis ei tule lihtsalt ja me lepime sellega. kuigi väga tahaks. Minu musi ei jätaks mind kaa!!