EEVA naistekas

Mida teeksite kui oleksite suhtes juba kaua olnud, armastate üksteist ja siis tuleb välja, et sa(naine) ei ole võimeline lapsi saama?

Kas see on normaalne ja ka teie/ teised tunnevad seda hirmu, et äkki on just nemad need kes ei ole võimelised lapsi saama?

No ikka vahest mõtlen sellele, et mis siis kui ma ei saagi lapsi
Aga kui tõesti mingit moodi ei saa.....on ju igast kunstlikud viljastamised jne, siis ma arvan, et ma lapsendaks hästi väikese beebi, et siis on rohkem tunne nagu see oleks su oma laps, kui natuke suurem laps adopteerida.
Igatahes ikka on võimalik omale laps saada kui loomulikul viisil ise ei saa

Praegu on tõesti niipalju võimalusi, et ikka kui väga tahaks siis saaks, kunstlikud viljastamised(tuttavad tegid seda ja läks hästi), asendusemad ja n.e.(viimasega ehk keerulisem)
Ja oleksin ka adopteerimisele mõelnud, kui päris oma ei saa...

Aga õnneks mul juba on silmarõõmukene väikene =D>

[quote]Praegu on tõesti niipalju võimalusi, et ikka kui väga tahaks siis saaks, kunstlikud viljastamised(tuttavad tegid seda ja läks hästi), asendusemad ja n.e.(viimasega ehk keerulisem)
Ja oleksin ka adopteerimisele mõelnud, kui päris oma ei saa... ...[br]

aga kas veram oli ka hirm??

Oh ju see on siis emalik instinkt karta

Mul ema üks töötaja tegeles hästi kaua selle probleemiga. Ta vist on mingi üle 30 juba, aga käis igasugustel ravidel ja lõpuks õnnestus

jeei...paljud proovivad isegi mitu aastat, enne kui rasedaks jäävad...Mõni ääb aga kohe esimesest korrast
Ebaaus!!!
AGa noh ise pole veel proovinud.. Loodan, et kui vaja siis tuleb kohe esimese katsega

Eks ma ikka olin enne selle peale mõelnud. Ja mu tädil oli kaua aega probleem, et ta ei saanud, mingi 10a läks tal, käis ravidel ja n.e. siis lõpuks sai. Eks ma ka kartsin, äkki mul ka midagi säärast. Pealegi olin väga noorest peast, "paha laps" olnud, istusin külma kivi peal ja n.e. põdesin tihti põiepõletiku. Minu puberteedieas olid hästi poppid lühikesed sulekad, mida -30 kati selg paljas. Mood nõudis oma! Pidutsetud sai ka hullumoodi. Niiet põhjuseid oleks palju..........

Aga mina olin nende seast siis, kes kohe esimese korraga jäävad rasedaks. Niiet kui mõeldud sai, siis ka tehtud sai. Isegi ise üllatusime =D>

mul vist on see probleem #-o

mismõttes ja kuidas sa nii arvd???

olen mitmeid korda ilma kaitsevahenditeta vahekorras olnud... ja mu eluviis pole just kõige tervislikum 8-[

Ah, ära mõtle midagi hullusti! Küll kõik korras on.
Igal naisel on ju see viljastumise tippaeg erinev ja pealegi, mitte igaüks ei ole selline, nagu nt mina, kes kohe tegi ja sai ka (võis olla ka õige ajastus vaid) Väga paljud katsetavad nädalaid kuid....
Sull on lihtsalt need kaitsmata korrad juhtunud olema siis, kui sa parasjagu ei olnnud viljastamis perioodis.
Ja ega ei saa ka kohe hakkata mõtlema, et vot ma ei ela tervisliku elu, siis ma ka lapsi ei saa. Vaata kasvõi neid narkomaanidest naisi ja alkohoolikuid, kes sünnitavad täiesti terveid lapsi. Ja Sa pole ju kaugeltki sedasorti! Ära põe! (See oli nüüd küll veidi hirmus näide! Sorry...)

[quote]

Ah, ära mõtle midagi hullusti! Küll kõik korras on.
Igal naisel on ju see viljastumise tippaeg erinev ja pealegi, mitte igaüks ei ole selline, nagu nt mina, kes kohe tegi ja sai ka (võis olla ka õige ajastus vaid) Väga paljud katseta ...[/[br]

huh...see oli väga julgustav jutt! =D> ma arvan et ma põen ilmaasjata. Aga mingi hirm on ikka sees, et tuleks ikka terve laps ,kui kunagi last tahan. 8-[

Mina olen kogu aeg selle pärast väga põdenud. Ma olen ka see, kes käib palja seljaga ja istub külmal kivil nii kuidas jaksab. Enne kui mul polnud päevad alanud, siis ma olin lausa paanikas, et äkki ma ei saagi lapsi. Kunagi kui mul juhtus rattaõnnetus, siis lisaks muudele õmblustele tehti mul üks günekoloogi juures ka ja eks ma mõtlesin, et ehk see mõjutas kuidagi, aga praegu mõtlen, et vaevalt ja loodan tõesti väga, et mina ka ikka lapsi saan.

Mul ka ikka ema koguaeg tänitab et särk püksi ja soojad saapad jalga, kui jahedaga välja lähen. Vahel ikka muutun täitsa tigedaks, aga samas viimasel ajal olen ikka hakanud pikemate pluusidega talviti käima, sest praegu võibolla on ükskõik, aga täiskasvanuna võin väga õnnetu olla, kui järglasi ei saa. Samas kui vaadata, kui massiliselt käiakse talvel palja nabaga, siis tekib mõte, et varsti enam ei sünnitagi keegi. :-s
Eks see oleneb muidugi ka inimesest.

Minu perekonnatuttaval on laste saamisega tõsiseid probleeme just selle külmetamise pärast. Neli korda on tal rasedus katkenud ja mitu aastat on pidanud vaeva nägema enne kui on järglase suutnud ilmale tuua, aga nüüd tänu arstide abile kasvab nende peres kaks pisikest tüdrukut.

Lausa valus on vaadata neid mimmusid, kes keset talve käivad nn neerujopedega, nii, et 10cm keskkohast on täitsa paljas või vaid õhukese pluusikesega kaetud...
Ka ise olin nooremane selle idee"mida rohkem paljast ihu ja mida õhemad rõivad seda lahedam" toetaja, kuid mingil hetkel tuli aru pähe. Ja nüüd üritan end ikka soojas hoida ja üldse tervislikumalt elada.
Tegelikult olen lastetusele päris mitmeid kordi mõelnud. Ja see hirmutab mind tegelikult väga. Kuid üritan mõelda, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Ohh...Saidy ma tean mida sa tunned...Kõik see sama endal ka olnud8-[

noh... 8-[ ma ei ela just kõige korralikumat elu või nii...meeldib pidutseda näiteks \ /

mulle ka, aga nüüd olen rahulikumaks jäänud
Ja hakkan korralikuks

Eks see ongi nii, kui oled noor, siis ei kuula vanemaid... ja ikka külmetad, mood ju nõuab! Vanemaks saad, siis saad aru, et emal oli õigus ja vaatad samasuguseid noori tüdrukuid ja ahastad

Eks see kõik on tegelikult väga individuaalne, külmetamine, ebatervislik eluviis.... mõnele mõjub kohe halvasti, teisel pole midagi.
Ise olin ka hull peomutt, suitsetasin väga kaua, alkohool ja muud meelemügid. Ja ei mõelnudki selle peale, et lapsi on ju ka vaja saada.
Aga kui rasedaks jäin, vot siis tuli hirm ja pisarad, aga arst rahustas mind maha, et just see pidev muretsemine pidi paha olema!
Ja kõik on hästi!
Niiet mõelge positiivselt!