EEVA naistekas

Ma olen päris palju sellele mõelnud. Usun, et kui oleks veel võimalik, teeksin aborti.

Jah, tänapäeval on tehnika ja muu arenenud küll, aga ühel mu kaugel sugulasel ..ta oli rase, kuni 6. kuuni oli kõik hästi ja siis jäi lasel ema üsas kasv kinni:cry: ja nüüd laps juba 2 aastane ja kaalub vaid 7 kilo, ei kõnni, ei räägi. Alles hakkas roomama tasapisi. väga kurb. Aga mina oma last ei annaks kindlasti ära, mitte kunagi!

lapsel*

Mida näiteks teeksite, kui lootevee uuringuga avastatakse, et teie lapsel on Downi sündroom? Kas teeksite aborti või sünnitaksite siiski lapse ja kasvatate teda?

Siin keegi mainis, et lapsel ja vanematel oleks kurb elu, kui on lapsel puue. Ma ei üldistaks niiviisi. Ma olen ise väga tihedalt kokku puutunud Downi sündroomiga, nimelt mu tädipojal on see ja ma ei ütleks, et laps või pere kurvad oleksid. Sugulane ise on väga rõõmsameelne ja tore poiss, tuleb küll tõdeda, et vajab hoolt veidi rohkem, näiteks selle koha pealt, et sooja toitu endale ise ei valmista, seega terveks päevaks teda päris üksi jätta ei saa, kuid see ei tee kedagi kurvaks. Elu saavad nautida nii vanemad kui laps ise ja ei kurdeta millegi üle. Seega ei ütleks, et sajaprotsendiliselt kõik puudega lapsed ja nende vanemad oleksid kurvad - kindlasti mitte.

Ise ma veel seisukohta pole võtnud, ma arvan, et kõik oleneb puude raskusest ja teatud olukorrast. Seda tean, et kui juba laps on mingi defektiga sündinud, siis ära ma teda ei annaks, see oleks välistatud. Kui aga saaksin raseduse ajal lapse puudest teada, siis ma ei teagi.. Päris kindlal seisukohal ma pole. Nagu ma ütlesin, siis oleneks puude raskusest ja kindlasti võtaksime selle otsuse vastu koos partneriga.

mina vist ei suudaks küll aborti teha, sünnitaksin ka selle downi sündroomis lapse..Ikkagi oma laps ju, sa armastad teda

praeguses seisus on mul üldiselt jube seda teemat lugeda , aga jätaks alles ikka , oma laps ju , ei suudaks aborti teha veel vähem loobuda .. 

Mina teeks aborti. Kõlab ehk kalgilt, aga ma ei usu, et igasugune elu on väärt elamist.

No ma tean paljusid inimesi, kelle kohta arstid ütlesid, et tuleb sündides puudega ja kas üldse elama jääb jms. Vanemad võtsid selle suure sammu ette - sünnitasid, kartes halvimat.. Aga voilaa - midagi ei ole häda. Ka selliseid asju võib juhtuda.
Ma võin siin kõike spekuleerida, kuid see, mida ka reaalselt teeksin, oleks vast hoopis teine.
Üldse ei ole vaja sellistele asjadele ette mõelda, üldse pole vaja mõelda

Just, kartes halvimat. Sest minu teada ei anna arstid kindlaid lubadusi vaid mingeid indekseid vm, et kui suur on tõenäosus, et sünnib just selline laps. Oli nii?!


Mina ka teeks abordi, kui see kahtlus arstidel ikka väga suur on, või koguni kindel - ma imetlen neid vanemaid, kes sellise lapse üles kasvatavad, aga ma mõistan ka seda, kui vanemad pole psühholoogiliselt nii tugevad. Samuti, nagu Coconat ütles, pole see õige elu lapsele. Sügava vaimupuudega lapsed muidugi ei mõista seda, aga kerge puudega saab väga hästi aru, et ta on tõrjutud ja teistsugune.

Mina armastaks oma lasti ühtemoodi, ükskõik, milline ta on või ei ole. Minul ei ole õigust kellegi elu võtta, isegi, kui tegu on alles lootega. Ma annaks omalt poolt kõik,et tal oleks täisväärtuslik ja õnnelik elu armastava(te) vanema(te)ga.

Minul oli kaksikrasedus ning uba 14.nädalal öeldi et on transfusiooni õht kuna olid identsed kaksikud ning juba siis olid lapsed väga erineva suurusega... Nii oligi...30.ndal nädalal 1 laps hukkus ning tehti kiirkorras keiser et teine päästa! Pisike oli 2kuud ja 10 päeva lastehaiglas ning siis tundus olevat kõik korras... Käisimekoguaeg regulaarselt arstil ning midagi imelikku ei arvatud...Kui laps oli juba 1aasta ja 3kuune hakkasime ise rohkem asja uurima kuna meie jaoks oli imelik et laps ei reageeri häältele... Läksime siis omalkäel Tartusse ning seal avastati et lapsel on raske kuulmispuue...80-90dB Nüüd on pisike kohe 2aastane ning kannab kuuldeaparaate kuid siiani pole tasakaalu tulnud ning veel ei kõnni! Järkjärgult vaikselt kõik areneb roomab ja ronib väga kiiresti aga püsti ilma toeta ei seisa... Ex kõik tuleb omal ajal...ega ta tulemata jää... ARMASTAN TEDA ÜLEKÕIGE JA EI KUJUTAKS ETTE KUI TEDA MUL EI OLEKS