EEVA naistekas

kui teil sünniks puudega laps, mida te teeksite?
Lihtsalt väga hirmus teema...ei tea veel isegi mida teeks aga mida arvate teie?

ema ml erivajadustega laste rühmas kasvataja.
Lapsed nagu lapsed ikka, huvituvad samadest asjadest ja on rõõmsad !
Lihtsalt kurb kuidas arstid alguses ütlevad, et tehke aborti või antke laps ära, et tal puue ja hea kui elama jääb. Ühele õeldi, et üle paari kuu ei ela, praegu saab 8 aastaseks.
Natuke kurb oleks ikka, kuid ikkagi oma laps, oma liha ja veri. Muidugi oleneb puudest, mõni puue tõesti segab oma elu elamast ja väärarengud, kuidagi hale hakkab inimesest, ta ei saa ikkagi nautida nii täisväärtuslikku elu. Kuid elu on kingitus .
Ei oska praegu muud seisukohta öeldagi, ise ei tahaks samas üle elada. Alguses usun, et oleks see hästi hirmutav ja ei teakski mida otsustaksin. Ja ei tahagi sellist otsust kunagi teha !

Aga mis puudega lapsed seal käivad??
Kas see on normaalne et ma kardan kas see esineb ka teil?

ära karda,pole vaja karta sellist asja

Selles asi ongi, paljud noored tüdrukud ei mõtle sellepeale kui noorelt tarbivad alkoholi ja suitsetavad ja rikuvad oma tervist #-o

Aaga tänapäeva meditsiin on juba niivõrd palju arenenud, et saab juba varases raseduses teada, kas laps on terve või ei....muidugi kõike ta ei näita.
Ise ei teakski mis teeks, ma arvan, et ikka jätaks alles, oma laps ikkagi ju.

See on tõepoolest väga raske teema. See võib ikka väga ränk olla kui oma lapsel on raske puue. Ma ei teagi mis ma teeks... kui laps on juba olemas ja selgub, et tal on midagi, loomulikul ei annaks ma teda ära. Aga kui teada saada raseduse ajal, kui on veel võimalus abort teha.... ma isegi ei tea sellele mõtlemine ajab judinaid peale. Ptüi ptüi ptüi

Kui ma rase olin, siis ka tihti mõtlesin selle peale, kas ikka on kõik korras, kas on 10 varvast ja n.e. Ma olin ka ennem suitsetaja ja peoloom. Ja isegi raseduse esimestel nädalatel veel, kuna ei teadnud et rase olen. Ja mul oli konkreetne paanika.

ma ei oskaki kommenteerida seda teemat. jube oleks küll teada, et lapsega pole kõik korras. ära ei annaks vast...ma ei suudaks sellise teadmisega elada. ei tea tõesti mis teeks. #-o jube oleks igaljuhul

Kui laps oleks juba sündinud ja puudega siis ära kindlasti ei annaks, siis tuleb lihtsalt leppida sellega ja üritada muuta lapse elu võimalikult täisväärtuslikuks. Kui raseduse ajal teada saaks et ootan puudega last, siis ei teagi mis teeks. Õnneks tänapäeval jah avastatakse ikka enamik juhtudest juba raseduse ajal. Samas sünnib puudega lapsi kõige rohkem just noortel naistel, kuna nad ei kuulu riskigruppi ja tehakse vä'hem uuringuid.

Mnjah..ise iga kord selle uuringu eest tasumine läheks väga kulukaks - eriti tulevastele lapsevanematele...

ei tea palju need uuringud maksavad, kus võetakse looteveest mingid andmed??

ma teeks kindlasti aborti,see on kõigile parem,sellel lapsel oleks kurb elu ja minul oleks kurb elu ja mis mõte on siis niimoodi piinelda

Olen nõus...

Kus võetakse või? eka ikka naistearsti juures.

Minuteada ei maksa need midagi, kui on vajadus teha. Aga vajadus looteveeuuring teha tekkib siis, kui ultrahelis mõõdetakse lapsel mingit kaelavoldi paksust, ja kui see ületab normi, siis on oht, et laps ei ole terve (Downi sündroom) saadetakse looteveeuuringusse.
Seda tehakse veel plaaniliselt teatud vanuses naistele, kas oli üle 30 või 35, sest siis pidi olema suurem risk, et lapsel on mõni geneetiline haigus.
Ja siis oli vist ka, kui perekonnas on olnud juhtumeid geneetiliselt haigete inimestega. (Selle variandi suhtes, ei ole ma kindel)

Muidu kui kõik on korras(analüüsid, UH) siis seda uuringut ei tehta. Ja võibolla kui sa siis ikka tahad seda vabatahtlikult teha, siis tuleb ehk maksta, ma ei tea. Aga olen kuulnud, et seda ei soovitata niisama põhjuseta teha. Pidi olema mingisugune oht lapse kaotada. (Samuti ei ole kindel kas jutt on õige)

ma kardan et ma annaks ära...

M rvan, et ma ei annaks ära aga väga raskeks läheks elu küll. Ma tean inimesi kellel on nii juthunu ja tänu sellele on neil ikka palju raskem, aga siiski oma laps ju.

Ära ma ei annaks kindlasti.Ma võin küll praegu nii mõelda,aga ma tean,et kui laps käes,siis enam lihtsalt ei saa ära anda..olgu siis puudega või ilma.
Ja kui abordi võimalus oleks,siis..oeh.Ei teagi.Võimalik,et isegi teeks.

kui abordi vimalus on...siis oleneb kui raskelt ta haige on!, väga rasket elu ei ole mõtet tal elada, ja oleneb sellest kas mul on toetav mees ja kodu ja kõik mis talle vaja, olemas.. kui aborti enam teha ei saa, siis jätaksin kindlalt enale, keegi ei hooliks temast rohkem kui mina-oma ema

Sorry, aga ma ei saa aru, kuidas nii mõeldagi saab, natuke ego või nii! Ausalt, mitte midagi halba, aga siiski.


Lapsel on ju raske, sest ta on juba puudega ja kui tal bioloogilist ema pole, siis on eriti raske ju! Aga ise, ma arvan, et on võimalik, et ma teeks ka aborti. See oleks isegi õigustatud!