EEVA naistekas

Tahaks nagu ära oodata selle momendi, kunas mees tuleks ja ütleks, et tahaks isaks saada! Kuid mehed on ju mehed. Kas võibki sellist lauset ootama jääda? Või on ikka mõttekam ise "rünnata"? Ma ei tegi mis se juurde annaks kui mees nagu algataks seda asja... võibolla tulevikus probleemide tekkimisel lause: Sina ju tahtsid seda last! ( mitte et mingi tüli peaks tekkima ) See annaks suurema kindlustunde, seda kindlasti, sest tavaliselt on ju mehed need kellel selline asi.. nn "junni jahedaks" võtab. maitia.
Ühesõnaga: Kas tasub oodata sellist lauset? Paljudel on üldse mees nii öelnud, või olete ikka enamus ise ettepaneku teinud? Või on lihtsalt "juhtunud"?

Küsi kuidas ta näeb tulevikku, et millal soovib isaks saada.
Mõned tüübid on ju sellised, et mõtlevad samamoodi aga ei räägi sellest ja siis arvavad, et naine ei taha ja siis hakkavad kõrvalt vaatama, kes siis tahaksid.

No minu mees küll ei öelnud konkreetselt, et ta tahab last. Aga peale seda, kui ma kahtlustasin, et rase olen, aga ei olnud, siis oli ta kurb. Kasutasin sel ajal Evra plaastreid ja mees ütles, et ta tahaks selle ära võtta. Nii asi selgeks saigi.

meie oleme sellest korduvalt rääkinud ja mees on 100% seisukohal,et max 2 aasta pärast peab meil juba pisike olemas olema,tema tahab juba nii väga.meil probleem hoopis selles,et mina ise ei tunne veel,et valmis olen,jah, mõtlen küll,et võiks ja puha,aga no mingi 4 aasta pärast äkki.ma ei teagi,kui mehele rääkinud olen,et võiks ikka vähemalt 4 aastat veel oodata,sest ma ei taha veel nii koduseks jääda,tahan tööl ja väljas käia veel ja üldse ma lihtsalt tunnen,et ei ole veel valmis,siis mees üldiselt on olnud suht pettund selle jutu peale ja üritab vastu vaielda,et 4 aastat on ikka liiga kaua,juba paari pärast võiks.ma ei teagi,keeruline,aga noh,samas ma ikka vastu enda tahtmist sünnitama ka ei hakka,see on fakt,sest laps on ikkagi nii suur vastutus,see ei ole nii,et ah ok,ju ma siis sünnitan kui sa nii väga peale käid,ei,selleks peab nii füüsiliselt kui vaimselt valmis olema ja see käib nii mehe kui ka naise kohta!!!

Minul oli vahepeal juba selline beebi tuur peal, et kudusin papusid ja ostsin riideid

Naljakas on see, et kuigi ma ei soovi veel endale beebit (olen veel liiga noor ja elu ei ole piisavalt kindlustatud), siis kui näen aga teiste beebisid ja beebide asju, tekib alati naljakas tunne kõhtu...ma justkui kujutan ennast kohe ette selles olukorras.
Mis puutub mu poissi, siis ütleme, et pool aastat peale seda kui me koos olime olnud ametlikult, hakkas tema esimesena seda teemat puudutama...rääkis naljaga mis lapsele nimeks saab, kes temast võiks kasvada...ja et kui elu korras, võiks me beebi saada Tekitab ikka tohutult hea tunde küll! Ise ei oleks ma sel ajal veel kindlasti seda teemat üles võtnud...aga hetkel oleme mõlemad seisukohal, et rääkida ja unistada võib aga saada hetkel last kavas ei ole.

Samas 4 aastat on suht pikk aeg, mõtted võivad muutuda..

Hehe, Sossu, endal ka umbes sama olukord. Oleme veel poisiga liiga noored, et last saada, kuid oleme sellest rääkinud küll. Juba arutatudki, et mis nimed paneksime jne. Poiss ütles, et lapse jaoks on õige aeg siis, kui ta on kindel, et suudab peret üleval pidada. Väga armas temast mu arvates.

jah, me oleme ka veel liiga noored. ma tahaks ikka, et mõlemal oleks kool lõpetatud ning töö ikka, enne kui laps perre tuleb pluss peaks minu arvates ikka kaua koos ka olnud olema, ma olen vähemalt sellisel seisukohal, et aasta-poolteist vms on liiga lühike aeg. pealegi olen alati mõelnud, et nii 24-26 võiks ju. samas, võib-olla seisukoht muutub ajapikku.
samas oleme küll rääkinud mehega tulevikust. kuidas me näksime ette oma kodu ja lapsi. mis tema lapsega teeks jnejne. ta kohe mõtleb sellele, et kunagi, kui õige aeg käes ning me koos elame, siis kindlasti abielluda ja lapsed saada. minu arvates ka väga armas, et ta ise neid teemasid tihtipeale üles võtab

Minu mees on öelnud, et tahab minuga last saada. Oleme koos tulevikuplaane arutanud ja laps on üks osa sellest.

Minul raske seis sellega. Pole rääkinud otseselt, kuid ei usu, et ta nii pea tahab. Mul endal aga uskumatul kombel tõsine soov tulnud... Samas arusaadav, kuna ta tahab siiski sinna välismaale minna/ära käia.

Angelina, eks vanus mängib ka siin suurt rolli

Mu mehe vennatütar, kes õpib kokaks kutsekas ja ei ole veel päris täisealine, soovib samuti last saada, kuna ta räägib sellest palju ja näeb uneski! Hea, et see tal sooviks jääbki! Paljud temaealised ruttavadki kohese soovi peale last tegema, aga õnnneks sugulane saab aru, et ennem vaja ikka jalad alla saada iseseisvalt! Küll on hea, et ta tuulepea ei ole! Mina isiklikult tahan esimesele lapsele teatud vanus vahele jätta, kui uuesti lapseootele jään! Kaks last järjestikku on minu jaoks pisut palju...esimene laps võiks olla sellisel juhul iseseisvam!

Angelina, kui uskumatult tõsine soov on tulnud last saada, siis on see normaalne! Niimoodi räägivad paljud naised....aga muidugi see ei olene ainult naistest, mõnikord mehed arvavad, et ei ole valmis selliseks sammuks. Aga see samm võib paarikesi palju õnnelikumaks teha....mina olin 22, kui poja sünnitasin ....

Uskumatu, kuna ennem mul pole sellist soovi väga olnud ja arvasin, et niipea ei tule ka.

Kui mu ema minu väikevenda ootas, siis ema sõbrannale tuli ka suur soov last saada ja nüüd on ema sõbrannal minu väikevennast umbes aasta noorem poeg. Soovis last saada pole midagi halba, nii hea on heldinult beebit süles hoida ;DDD

Tahaks kohe ja praegu... kallimale juba vanuse poolest sobiks, aga meil on teatud vanusevahe kah, ja peab ju ootama, kuni ma kah piisavalt vana olen. Ja ülikooli tahaks enne läbi saada... aga kohe pärast ülikooli lõppu teeks küll meeleldi asja ära

Ma ka tihti mõtlen, et pisike võiks eostatud juba olla Käristu, mis teha

Kärsitu*

MA ise nagu Koe kohe ei tahaxki hetkeseisu vaadates... kuigi kui linnapeal keegi mööda kärutab siis on kohe selline ... Awwww.... Vahepel oli küll hull selline tunne peal, et juba võiks olemas olla...