Mina olen ka selline loomulik punastaja. Mind nii häirib, et vahel läheb mul nägu nii kergelt punaseks ja moment ei pea isegi väga piinlik olema, lihtsalt veidi veidram/naljakam ja niisuguseid hetki tuleb ju ikka igapäevaselt ette
Ja siis tavaliselt on seltskonnas ikka keegi, kes nina alla hõõruma hakkab a'la "mis sa nüüd punastad" Ma ju ei saa sinna midagi parata, mõni näiteks hakkab nalja kuuldes kohe laginal naerma, minul aga kaasneb sellega näo punaseks tõmbumine ning kui siis ongi tegemist mingi veidi piinlikuma seiga kirjeldusega või täiskasvanute anekdoodiga, on kõigil kohe lõbu laialt. Miks ei saada aru, et mina lähen näost punaseks ka eestlase, sakslase ja venelase anekdooti kuuldes/lugedes? Ja üldse on minu meelest väga nõme juhtida inimese tähelepanu sellele, et ta punastab, nagu ta saaks seda kuidagi muuta
Trenni tehes lähen ka kergesti näost punaseks ja talvel külmaga õues käies ka. Ükskord kui ma talvisel hommikul kooli jõudsin, küsiti mult, et kas ma olen nutnud
Kokkuvõttes ütleks, et ühe vastiku probleemiga on tegemist küll, aga sarnaselt paljude teiste asjadega - olen õppinud sellega elama ja igapäevaselt see mind väga ei häiri. Ainult ma ei suuda kunagi aru saada inimeste soovist põsepuna kasutada
Minul pole sellist meigivahendit kunagi olnud ja pigem puuderdaksin oma põsed küll naha värvi