EEVA naistekas

Vaat mis ma leidsin! Kui läbi lugeda viitsite siis saab nii mõnigi siit abi ma arvan / loodan


Sageli arvatakse, et küüned muutuvad hapraks ja kaotavad elastsuse seoses mõne vitamiini puuduse või sisemise haigusega, kuid tegelikult on see harva põhjuseks, kirjutab Elo Kuum (www.derma.ee).


Täheldatud on geneetilist fooni, kuna ligikaudu pooled haprate küüntega patsiendid mainivad sarnast probleemi oma perekonnas. Tavaliselt on küünte hapraks muutumisel suurima tähtsusega välised faktorid, mis põhjustavad niiskuse kadu küüneplaadist, kuid kindlasti peab kaasuma nö. sisemine disponeeritus.

Tavaliselt ei leita ühte selget haprate küünte põhjust, mistõttu enamus juhtusid nimetatakse nn. idiopaatiliseks küünte hapruseks.

Järgnevalt siis sagedasemad võimalikud sisemised ja välimised põhjused:

1. Vananemine.

Vanusega väheneb naha rasu ja niiskuse hulk, mis hoiab küüneplaadi kihte koos ning nõrgenevad küüneplaadi rakkudevahelised sillakesed. Vanematel inimestel muutuvad küüned sageli tuhmiks ja läbipaistmatuks ning värvilt ebaühtlaseks. samuti väheneb painduvus.
Loomuliku vananemisega võib seostada pikipidiseid jooni küüntel, kuigi mitte alati. Aeglasem küünekasv võimaldab suhteliselt pikemat küüne kokkupuudet kahjustavate faktoritega. Iseloomulik on varbaküünte tugevnemine, kuid sõrmeküünte nõrgenemine, Vananemisega võib kaasuda ka küünte lamenemine ja lusikataoliseks muutumine.

2. Liigne kokkupuude vee, puhastusvahendite ja teiste kemikaalidega,

mis vähendavad küüneplaadi normaalset veesisaldust. Märgumisel küüned paisuvad ja kuivamisel tõmbuvad kokku. Nende protsesside käigus purunevad sarvkihi rakkudevahelised sillakesed, küüneplaat muutub õrnaks ja hapraks ning küünekihid välimises servas eralduvad. Olukord on hullem madala niiskusega ja talvel (kuivatav keskküte). Samuti basseini kloorivesi võib kuivatada ja kahjustada küüneplaati

3. Küünetooted.

Küünetooted võivad sisaldada küüsi kahjustavaid kemikaale, nagu tolueen, ftalaadid, kamper, formaldehüüd või metakrülaat-baasiline akrüülliim (plastikküünte või tippide kinnitamiseks). Allergiliste reaktsioonide allikaks võivad olla haprate küünte raviks kasutatavad fiibreid sisaldavad küünetugevdajad.

Üldiselt küünelakid aitavad küüsi kaitsta veekao vähendamise kaudu. Mõnede lakkide liigtarvitamine võib aga kahjustada küüneplaadi pindmisi kihte, mis ilmneb väikeste valgete ja ketendavate laikudena. Samuti küüned võivad muutuda kollakaks, kui unustatakse kanda baaskiht küünelaki alla. Küünte kuivamist võivad soodustada atsetooni ja alkoholiga küünelakieemaldajad.


4. Küünte traumeerimine

Traumad võivad oluliselt kahjustada nii küüneplaadi pinda kui küüne säsiosa. Sageli võib kaasuda väikeste valgete laigukeste või joonekeste teke, mis aja jooksul kasvavad välja. Küünt võivad traumeerida vigastused igapäevase töö käigus (puussepp, kingsepp jt.), lahustid ja kemikaalid, küünte närimine ja nokkimine ning liiga agressiivne maniküür.

5. Kõrge ja madal temperatuur

võib analoogselt kaasa tuua vee vähenemise küünes ja küünte muutumise hapraks.

6. Nahahaigused

Teatud nahahaigused, nagu psoriaas, ekseem, küüneseen, lame lihhen, jutiline lihhen, koldeline juustekadu ja Darier‘ haigus võivad kahjustada küünt.

Näiteks kuni 50% psoriaasi patsientidel esinevad küünte muutused ja sageli ka haprus. Koldelise juustekaoga patsientidel kaasuvad ligi 2/3 juhtudel küünteprobleemid, nagu augukesed, pikipidised lõhed ja küüneplaadi õhenemine. Ekseem võib kahjustada küüne kasvutsooni ning põhjustada küünte haprust ja kihistumist.

Küüneseen on tavaline haprate küünte põhjus, esinedes peamiselt varbaküüntel. Seenhaiguse riski suurendavad teatud määral kunstküüned, kuna nende paigaldamisel lihvitakse oma küüne pinda viiliga, mis võib kanda infektsiooni. Üldiselt on see võimalus väike. Samuti võib kunstküüne alla koguneda vesi, mis loob soodsa niiske ja sooja keskkonna seeninfektsiooni tekkeks.

7. Organismi üldhaigused ja muud seisundid

Haprad küüned võivad olla seotud süsteemsete haigustega, toitainete ja vitamiinide puudulikkusega (harva) või ravimitega, kuid sageli on see vaid 1 tunnus, mis kaasub nende seisunditega. Siia kuuluvad perifeerse vereringe häired, endokrinoloogilised häired (kilpnäärme haigus, diabeet jt), hingamisteede haigused, osteoporoos ja isegi süüfilis. Küünemuutused taanduvad sageli peale edukat ravi.

Raseduse ajal (juba alates 6. rasedusnädalast) võivad tekida küüntele ristipidised vaod, küüned võivad muutuda hapraks ja pehmeks.

Süsteemsetest ravimitest võivad küünte haprust ja kihistumist põhjustada sagedamini retinoidid ja retroviiruste vastased ravimid.

Raua, vitamiinide (eelkõige A, B, C, D, E, biotiin), seleeniumi ja tsingi puudus, võib põhjustada hapraid ja mõnikord lusikataolisi küüsi.

Haprate küünte ravi

Võimalusel tuleb püüda ravida allolevat põhjust, kui see leitakse. Oluline on vältida väliseid kahjustavaid faktoreid ja jälgida, et toidumenüüs oleks piisavalt valku, A, C ja B-vitamiine, niatsiini, kaltsiumit ja rauda.

Suukaudsed vitamiinid (eriti biotiin annuses 2,5-5mg/p), oligoelemendid (raud, tsink, seleenium, vask, magneesium jt.) ja aminohapped võivad aidata küüsi tugevdada.

Kõrgemas annuses biotiiniga on tehtud 3 uuringut, milles kasutati biotiini haprate küüntega naistel annuses 2,5 mg kuni 6 kuu jooksul. Kahes uuringus täheldati kliinilist küünte tugevnemist enamus patsientidel peale 5,5-kuulist keskmist ravi. Ühes uuringus, kus kasutati ka elektronmikroskoopi, leiti, et sõrmeküünte paksus suurenes 25% ja küünte lõhenemine vähenes biotiini võtmise järgselt.

Biotiini tuleks võtta vähemalt 2, kuid soovitavalt 3-6 kuu jooksul. Biotiin ei ole toksiline ega kuhju organismis, isegi kui seda võtta suuremates annustes.

Raua lisamine võib olla väga tõhus, kui ferritiini tase veres on alla 10 ng/mL.

Üksikutel juhtudel on mainitud glükoosamiinsulfaadi küüsi tugevdavat toimet, kuid selle kohta puuduvad uuringud.

Valkude ja kaltsiumi lisamine toidulisandite kaudu ei tugevda küüsi. Samuti on organismi valgupuudus harv. Puuduvad tõendid, et botaanilised ekstraktid või želatiin paikselt võiksid tugevdada küüsi või vähendada veekadu küünest.

Kosmeetilised küünetugevdajad.

Haprate küünte ravimisega on hakanud aktiivselt tegelema ka kosmeetikatööstus ja küünesalongid. Saadaval on mitmed erinevad tooted mis lubavad küüsi tugevdada. Need tooted erinevad oma reklaamitavate omaduste (ingl.k.nail hardeners, nail strengtheners, fortifying nail builders) poolest, kuid mitte koostiselt. Küünetugevdajad koosnevad peamiselt küünelaki ja erinevate lahustite segust ning erinevates kontsentratsioonides vaigust.

Juurde on lisatud aineid, nagu keratiin, vitamiinid, kaltsiumfluoriid, looduslikud õlid ja nailonkiud. Küünetugevdajaid kasutatakse üldiselt baaskihina, mis väidetavalt võimaldab koostisosadel liikuda läbi poorse küüneplaadi struktuuri, anda küünele juurde tugevust ja painduvust, mis omakorda aitab vähendada küüne murdumist.

Küünetugevdajad võivad toimida kaitsevahendina, vältides küüneplaadi kontakti puhastusvahendite ja erinevate lahustega ja vähendades veekadu küünest.

Pikaaegne regulaarne küünetugevdajate kasutamine võib aga paradoksaalselt ise põhjustada hapraid küüsi, kuna aja jooskul suureneb küüne ristisidemete tugevus ja väheneb painduvus. Kui küüneplaat on liiga jäik, kaldub ta kergemini murduma ja kooruma. Peale selle tuleb tugevdajaid perioodiliselt küünelaki eemaldajaga eemaldada, mis samuti suurendab veekadu küünest.