Olen märganud, et paljud ei tee epilatsioonil ja depilatsioonil vahet, seega postitan siia sellise teema, mis võiks isegi kleepsuna olla.
• Depilatsioon ehk off-meetod.
Levinuim karvade eemaldamise viis. Karvad eemaldatakse nii, et karvasibul jääb alles ning uus karv kasvab asemele olenevalt meetodist ja individuaalsetest iseärasustest juba paari päeva kuni nädala jooksul.
Depilatsiooni on võimalik teha kahel moel – mehhaaniliselt ja keemiliselt.
– Mehhaanilised depilatsioonivahendid (ziletid, lady shaver'id) eemaldavad karva naha pinnalt, mille järgselt kiirelt tagasikasvav karv on tavaliselt tugevam. Tavaline on naha sügelemine ja marrastused ning karvanääpsu põletik. Pealegi muutub nahk end pideva raseerimise eest kaitstes paksemaks.
– Keemilised depilatsioonivahendid (kreemid, vahud, geelid) on tugevalt aluselised ained, mille tulemusena võivad nahale mõjuda ärritavalt. Ka keemilise depilatsiooni protseduuri tuleb korrata nädala aja jooksul.
• Epilatsioon ehk out-meetod.
Epilatsiooni käigus eemaldatakse karv koos sibulaga, mille tulemusena kasvab karv tagasi kuu pooleteise jooksul ja on tavaliselt pehmem, nõrgem ja heledam.
– Silk-epil epilaatorid on mehhaanilised raseerijad. Esialgu võib see tunduda teistest valulisem, kuid ka efektiivsem, sest tõmbab ihukarva välja koos sibulaga.
• Vahad.
Vahaga eemaldatakse karv koos juurega, kusjuures vigastatakse ja nõrgestatakse karvasibulat, mistõttu uus karv kasvab kauem.
Vahasid on kahte sorti – kuumad (vaigu, vaha ja õlide segu) ja külmad (kasutusvalmid) vahad.
Vaha kantakse nahale karvakasvu suunas ja eemaldatakse spetsiaalse peale asetatud paberi või kile järsu vastukarva tõmbega.
• Pinsetid.
Pinsette kasutatakse üksikute karvade või väiksema kehapiirkonna puhastamiseks.
• Elektriline epilatsioon.
Karv eemaldatakse elektrinõelaga ning kahjustatakse ka karvasibulat. See aeglustab uue karva kasvu ja nõrgestab karva.
Igasugusel karvade eemaldamisel on omad ohud. Näiteks epilatsiooni ei tohiks teha epilepsiahaiged, samuti südame-veresoonkonna raskete haiguste ja pahaloomuliste kasvajate olemasolul. Epilatsioon pole soovitatav raseduse ajal ja ka veenilaiendite, suuremate sünnimärkide ning armide puhul.
Iga karvaeemladuse protseduur on vähemal või rohkemal määral valulik ja selle järgselt tuleks nahka rahustada. Võib tekkida naha ärritus, punetus, isegi tursed, kuid protseduur ei ole tervisele ohtlik, kui on järgitud nahahügieeni nõudeid.
Ihukarvade eemalduse järgselt ei ole soovitav nahka veelgi ärritada sagedaste veeprotseduuride, päikese või solaariumiga. Kõigil meetoditel on omad head ja halvad küljed.
• Pleegitamine - sobib kätele, ülahuule piirkonda, on valutu, kuid võib anda naha ärritusnähte.
• Raseerimine - jalgade piirkonnas kõige sobivam, odav, kuid reite sisekülgedele, bikiini piirkonda tekivad sageli karva kasvades karvanääpsupõletikud.