Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Minu // 10 fakti
Täna pidi tulema ostude postitus, aga ma ülehindasin oma hämaras pildistamisoskust. Pean ikkagi fotoaparaadi juhendiga tutvuma, sest ei saa ju alati päikesevalgusele loota. Aga et teil midagi lugeda oleks, siis siin midagi hoopis teistsugust. ;))
Ma olen vist nüüd küll ainus blogija maamunal, kes ei ole teinud "10 fakti" postitust. :))
Kuna mulle jubedalt meeldib teiste omasid lugeda, siis ma muidugi ei saa jätta enda omi kirja panemata. Minu imelikud/naljakad faktid on siin:
Ma jään alati igale poole hiljaks, isegi kui hakkan kaks tundi varem sättima
ja see on väga piinlik, eriti kui tegu on näiteks töövestlusega ja eriti väsitav, kui see on bussipeale jooksmine ja kindlalt ka maha jäämine.
Väiksena tahtsin ma saada koertearstiks või kuulsaks moeloojaks.
Esimesest ei oleks minu haleda meele tõttu midagi välja tulnud, aga teisest unistan siiani. :)
Mulle pandi nimi raamatu "Pille-Riini Lood" järgi, see oli mu ema lemmikraamat.
Ema rõõmuks nägin ma väiksena ka täpselt samasugune välja - blondid patsid ja sinised silmad. :))
Ma ei näri peaaegu kunagi nätsu, sest mul läheb sellest koheselt kõht jube tühjaks.
Ja kui ma ka ostan haruharva nätsu, siis kindlasti magusamaitselist, sest piparmündi omast hakkavad mul silmad vett jooksma ja keelel jube valus. Ok, ma tean, see on imelik. :))
Ma käisin väiksena võistlustantsu trennis, aga see jäi pooleli,
sest mu tantsupartner näpistas mind tantsimise ajal pidevalt ja valusasti.
Kuna poisse oli trennis vähe ja asemele polnud kedagi võtta, siis lõppeski minu unistus roosast vahukleidist.
Ma ei söö seeni, absoluutselt. See maitse on minu jaoks nii spetsiifiline ja hävitab iga toidu,
kuhu sisse on neid pandud. Aga ma käin hea meelega seenel ja jagan saagi ära. ;)
Mulle meeldib hullult asju vahustada. Kui kooki teen, püüan alati leida sellise retsepti,
kus on vaja võimalikult palju aineid vahtu lüüa.
Ma kardan kohutavalt, ikka kohe kohutavalt kõrgust. Isegi kui ma vaatan telekast,
kuidas keegi kuskil kõrgel turnib, hakkavad mul jalad valutama.
Ma ei ole tänu sellele ka koolis kunagi köit roninud ja sain kehalises selle eest kahtesid. :(
Kui ma olen sunnitud kuhugi kõrgemale ronima, siis hakkan ma koheselt ette kujutama, kuidas ma alla kukkudes endal kaela murran. Näen ka unes väga tihti, et kukun meeletusse sügavikku, uhh...
Enamik inimesi vaatab mind imelikult, kui ütlen, et ei söö tatart soolaste toitudega,
vaid magusana ja valan piima peale.
Soolane tatar on minu jaoks sama, mis soolane mannapudru, õõõõõ...
Ma ei oska absoluutselt laulda, aga käisin terve kooliaja kohustuslikus korras laulukooris.
Kahtlustan, et muusikaõpetaja oli kurt. :) Ma tegin kõik selleks, et koorikaaslased ei peaks kannatama, seega laulsin enamasti lip-synci. :)
Juba saigi 10 täis! Kas tunnete mind nüüd paremini, mis on vist selliste postituste mõte? :)) Pigem lõbus vahepala, aga homme hommikul esimeste päiksekiirtega pildistan lubatud asjad üles. :)