Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Kuulumine kaasaja noorsoo hulka – kas rõõm või mure?
Vanemalt generatsioonilt kuuleb ikka aegajalt „noorus on ilus aeg“ teemalisi sõnavõtte, mis kohati väga maavälisena kõlada võivad, sest tundub, et ilusat pole siin peale kortsuvaba näonaha ja õige pisut jõulisema füüsise midagi. Noorte probleemidel pole otsa ega äärt ja minu subjektiivsel hinnangul muutuvad need raskused, millega noorsool tuleb silmitsi seista, ajapikku aina tõsisemaks.
Suurte, ülerahvastatud piirkondade poolt tekitatud ja süvendatud impersonaalsus ning anonüümsus tekitavad soodsa pinnase noort inimest halvavate hädade tekkeks. Vägivalla igasugune vorm ei ole enam ammu mingi uudisteema, millega noortel kokku tuleb puutuda – siniste plekkide tagumine eakaaslase kehale või sõna otseses mõttes kontimurdva liigutusega hakkama saamine ei ole enam pelgalt poisslaste pärusmaa, vaid ka õrnema soo esindajate poolt komplikatsioonideta omaks võetud käitumismall. Kui ikka sõnavara oskuslikust kasutamisest jääb väheks, siis minnakse pikemalt järele mõtlemata kehakeele kasutamisele üle. Kuid vägivallatsemine teiste isikute kallal on ületanud füüsilise maailma piirid ning kolinud ka küberkeskkonda. Üks probleem, mida võib kindlasti online ohuna ja noortele laieneva probleemina (ja mitte ainult noorte) käsitleda, on seksuaalsete lähenemiskatsete tegemine ja noorte nn „ küberneetiline ärakasutamine“. Usutavasti puutuvad paljud noored, kes aktiivselt interneti suhtlusvõimalusi kasutavad, kokku põhjendatult murettekitavate seksuaalse alatooniga ettepanekutega ja ahistamistega. Muretsemiseks peaks olema põhjust juba ainuüksi pealiskaudsel populaarsete suhtlusportaalide uurimisel, kus torkavad silma verinoorte ilmakodanike väljakutsuvates poosides ja olematutes kehakatetes fotoseeriad. Samuti tekitab rohkelt küsimusi paljude värskelt puberteediikka jõudnud noorte (et mitte öelda laste) küber-identiteet või teisitiöeldes kasutajanimi, mis oma isikule internetikeskkonnas määratakse. Kui ikka 11-12 aastane tüdruk arvab, et Liis pole piisavalt kütkestav nimi ja nimetab end siis ümber sexy_kitten69 siis pole palju rohkem vaja, et kogeda seksuaalset rünnakut, kas siis eakaaslaste või vanemaealiste poolt. Ilmselt on suurem osa seksuaalse alatooniga küberahistamise ohvritest naissoost, kuna üldjuhul on selles vanuses enese eksponeerimise vajadus kõige suurem just neil.
Eesti ühiskond on väga individualistlik, pannes oma liikmetele saavutamise vajaduse ja kohustuse, andes õiguse vabale tegutsemisele ja õnnele. Kuid rõhutades liberaalsuse olulisust, on konservatismi kummutamisega mindud nii (liiga?) kaugele, et inimestes on tekkinud (või tekitatud) tungiv soov olla tähelepanukeskpunktis, olla lõpuni välja atraktiivne. Seksikaks olemisel ei vali naissoost kodanikud enam aega ega kohta. Igal pool ja alati tuleb olla kõrge seksapiiliga isend, kes vastassugu köidab.
Ilusa keha hullus ei ole seega ainult täiskasvanutele mõeldud meediaväljaannete piiresse jääv nähtus, selle on võibolla oma seksikatelt emadelt või tädidelt või kes teab kust, probleemideta omaks võtnud hirmuäratavalt suur protsent noori inimesi, kes kulutavad tohutult ajaressurssi peamiselt selleks, et end eksponeerida, pälvides võimalikult rohket tähelepanu. Naise keha on seega objektistatud ja probleem seisneb siin selles, et idee oma kehast, mis peab olema võõrale silmale ilus vaadata, muutub noortele üha prioriteetsemaks. Oleks naiivne loota ja arvata, et sellistes tingimustes ei hakka vohama pedofiilia valdkonda kuuluvad juhtumid ja sellega seoses ka kõik muud vägivallailmingud.
Kui kellegi suunas tuleks kõige selle eest näpuga vibutada, siis võiks see olla kogu ühiskond, mis on küll üpris abstraktne kogum ja keegi justkui tegelikult ei vastutaks, kuid tegelikkuses peaks või võiks vähemasti kõigil pisut piinlik olla. Samuti soov juurdunud maskuliinset ühiskonna väärtussüsteemi muuta, et kõik inimesed ei peaks esmatähtsaks üliedukaks olemist, et kõigil ei oleks orientatsioonid ainult kõrgete ambitsioonide absoluutsele saavutamisele rajatud, mis panevad kollektiivseid väärtusi ja inimlikkust kohati täielikult minetama.
Inks