Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Millise tulemusega lõpeb inimeste heitlus elu (kaotamise) eest?
Eile hukkus vähemalt viis noort meest. Keegi sai otsa liiklusõnnetuses, kedagi pussitati ja oli ka neid, kes ohtliku iseloomuga tööpostil viimase hingetõmbe tegi. 2007 aastal registreeriti 20-29 aastaste meeste hulgas 227 surmajuhtu, samas vanusevahemikus lõppes 60ne naisoost isiku eluküünal. 2006 ja 2007 aasta andmeid liites näeme olukorra drastilisust veelgi selgemini, meie hulgast lahkus 7312 meeshinge ja 2773 naist. Eelmises lauses summeeritud andmeread kaasasid endas küll ka kõrgest east tingitud surmajuhtumeid, kuid kõige suremad erinevused, meeste kahjuks, esinevad vanusevahemikus 15-50 eluaastat. Loomulikult on puhtalt õnnetuse läbi hukkunute osakaal ka mingi protsendi ulatuses esindatud ja siiras kaastunne omakestele, kes sääraseid raskusi üle peavad elama.
Kuid ma lähen püha viha täis, kui loen või kuulen taaskord mehepoegade olematust närvisüsteemist, mille töös sellisel määral vajakajäämisi esineb, et kohe pärast tüdruksõbrast lahkuminekut, võetakse oma elu tehiskaaslase, Audi A6e või BMW misiganes 3-seeria karbiga, suund Tabasalu või Türisalu pangale, et sealt siis kiire James Bondilik megatrikk, maandumisega kirstu, sooritada. Kas ma elan mingisugusel käitumishäiretega meeste maal, kellel raske jala ehk ossi-tõbi sünnist saadik veres ringleb või? Näen lausa kisendavat vajadust alkohoolikute eneseabi hiigel-rühm luua, kuhu kõigile poisslastele sundkorras käskiva kõneviisiga kutse saata, täpselt nagu kaitseväkke. Ma saan, aru et meie hulgas liigub ka 0,00000000001% karskete eluviisidega, sünnitunnistusel sõna MEES taga või ees vastavat märget omavaid olendeid, kellesse see asi ei puutu, kuid kujutagem hetkeks ette, mis pole iseenesest eriti suur kunsttükk, et neid justkui ei oleks ja lubagem üldistada. Võrdluseks võib tuua statistikat, nimelt alkoholimürgistusse suri 2008 aastal 35 naise kohta 180 meest, et kas see on normaalne näitaja või? Ma ei saa aru, kas ühel nooruspõlve jõululaupäeval tõi Jõuluvana mingi vale kingituse, soovitud koera asemel kassi või on enamus emasid eksinud beebitoidu kokkusegamisel, lisades tsipa kodukeemiat igal söögikorral, aga kusagil imelikus kohas on mingi üsna püsiva loomuga error, mis paneb eeskätt just poisse ja mehi oma kopse konidega tapma ja maksa joomarlusega mürgitama. Ja nagu selline, halb – hea skaalal, halba otsa kontsentreerunud enesehävituslik käitumine veel küllalt ei ole, tuleb veel ellu „lisapõnevust“ juurde lisada ja neandertaali ajumahuga sõjard olla. Sõdides maanteedel kiirusepiirangute vastu ja kujutades endale ette, et kaskadöörlikud, suurel kiirusel möödasõidud rooliratta keerajale, selle edukal sooritusel mingi nimbuse peakohale helendama panevad. Kuna päris nõrk on paljudes seltskondades nädalalõpu pidustusi ilma luu-peksu-murruta lõpetada, siis väike peks oma töö (või selle puudumise) stressi väljaelamiseks võiks ju ikka olla. Noh võtame ette need kõige närusemad inimesed, kes minu meelest amööbi tasandist kaugemale pole jõudnud areneda või on neil mingi muu defekt, mis ei lase ebaõnnestumisi arukalt analüüsida ega ainult oma ninaesisest laiemat pilti saada – enesetapjad. 2007 aastal mõtles koguni 263 meest, et nemad enam ei jaksa autoliisingut maksta ja et neil on põrgus või kuhu iganes nad oma olemusega kolisid, targemat teha. Seal traditsiooniliselt sobivas abiellumise ja pereloomise eas 25-29 ei viitsinud oma maiseid probleeme lahendada 24 noort meest. Mismõttes tuleb üldse pähe mõte, et nöör sobib mulle kaela paremini kui kalli inimese käed? „Mehed“ saage üle oma Äpu mentaliteedist, võtke oma sitketelt ja üldjuhul raudse närviga, oskuslikelt strateegidelt, vastassoost planeedikaaslastelt eeskuju. Vastasel juhul pean üpris reaalseks, et sugude nimetused lähevad ühel heal päeval vahetusse või vähemalt kujunevad kardinaalselt ümber praegused stereotüübid ja edaspidi on naised tugevam sugupool, kellele vastanduvad hädised ja nõrgad endised mehed, kellele tuleb poodi sisenedes uks avada, sest muidu ta hakkab nutma ja ähvardab endalt kaubamaja katuselt alla hüpates elu võtta. Aga et miks mina mures olen? Kogu selle tõsise loo juures on mul ka siiski üpris egoistlikud ajendid sedapsi kirjutamiseks. Ma ei viitsi nende ellujäänud naistehordidega kakelda ja võistelda, partneriks enam vähem kõlbulike meesolevuste pärast, sest naised on meeste defitsiidi käes vaeveldes valmis jõhkraks ussitamiseks. Seega, ma loodan, et lesbiliikumine läheb veelgi laiaulatuslikumalt moodi, kuid veelgi enam loodan ma, et mehe tunnuseid kandev inimeseloom, mõtleb edaspidi oma käitumise üle, enne tegudele asumist ja et ta teeb seda just nii ratsionaalselt, nagu talle peaks kuulu järgi omane olema.
Inks