EEVA naistekas

Täna jagati Facebook´is sellist postitust trihholoogiakeskus.ee/paikesekreem-on-kahjulik/http://trihholoogiakeskus.ee/paikesekreem-on-kahjulik/
Seal räägib päikesekreemi kahjulikkusest. Mis teie asjast arvate?
Tundub, et kõike mida me oleme harjunud tarbima (ka enda kaitsmiseks) väidetaksehiljem kahjulik olema.

Hmm, viskasin artiklile kiirelt pilgu peale ja mulle tundub, et kui teine ka kolmas põhjendus on isegi usutavad, siis seda esimest D-vitamiini defitsiiti ma küll ei usu - on ju kindlaks tehtud, et tegelikult piisab inimesele D-vitamiini vajaduse katmiseks paarikümnest minutist päevas ja seda ka nii, et vaid käed ja nägu päikesele paljastatud ja seda, et keegi ennast nüüd 24/7 päikesekreemi all peidaks, ma ka ei usu. Teine punkt, mis rääkis kahjulikest ja vähkitekitavatest ainetest on juba usutavam, aga samas on kõik kosmeetikatooted-kreemid ikka omajagu mürgikokteilid kui nii võtta... Muidugi kui korralikult otsida, leiaks ehk ka looduslikumaid variante ja näiteks eelmisel suvel tegin ise päikesekaitsekreemi - lihtsalt tavalisele õlidest-mesilasvahast keedetud kreemile segasin hulka tsinkoksiidi, mis pidavatki põhiline blokaator olema päikesekaitsetoodetes ning proviisorist vanaema ütles, et omal ajal segati apteegis tsinkoksiidist ja veel mõnest koostisosast kokku määret imikute ärahaudunud tagumikule, seega ei usu, et see väga kahjulik olla saaks. Ühelt lehelt leidsin ka graafiku selle kohta, mitu protsenti tsinkoksiid kreemist moodustama peaks, et mingi kindla kaitsefaktoriga kreem saada. Kinkisin kreemi emale, seega omal nahal järgi ei proovinudki, kuid kuulduste järgi töötas hästi
Kolmanda punkti kohta... ma ei usu, et keegi selle pärast kauem päikese käes oleks, et "kreem ju peal", vähemalt mina küll nii ei mõtle... samas ega ma suur päikesekreemitaja ei ole ka - suve algul ehk korra-paar kõrben ära, aga siis juba nahk pruun ja põletust enam ei teki ning siis ei viitsi ka selle kreemitamisega mässata, vahel vaid porgandiõli ehk, teeb ilusaks pruuniks.

Just tahtsin meie doktorilt Lafollelt nõu küsida . Lugesin seda sama artiklit ja googeldasin ka veel. Lisaks vaatasin kõik kreemid läbi ja kaitsevad küll mõlema kiirguse eest ning neid nimetatuid aineid ei sisalda.. või siis valetavad, nagu osad artiklid väidavad. Lapsel kasutan spf 50, mis on ostetud apteegist. Isegi selle kaitsega on ta päris pruuniks saanud, kuigi kreemitan teda iga poole h tagant, nagu kreemile kirjutatud. Samas väidetakse, et see spf võib ka valetada.
On küll kirjutatud, et mitte viibida õues jne, aga just seda me teeme.. Ja kes ikka suvel toas istub?
Et mida siis tegema peaks? Jube segane teema ja ausalt öelda mind teeb küll veidi murelikuks.

See artikkel tekitab minus hoopis mõned küsimused juurde. Minu mõttemaailm on olnud seni selline, et päikesepõletus tekitab vähki, see kirjutis lükkab selle ümber. Pealegi, kas enamik meie poodides müüdavatest päikesekaitsekreemidest ei sisalda nii UVA kui ka UVB blokeeringut? A-vitamiin tekitab nahavähki - vitamiin on minu silmis alati kasulik olnud. Jne.

Tõesti, mida siis tegema peaks? Suvel rahulikult ära kõrbema?

Nagu mingis artiklis kirjas oli, et vältida päikest 12-16 ja kui vaja olla päikse käes, siis linaste riietega.
Oli ka ära mainitud see väide, et aastaid tagasi, kui kaitsekreeme veel polnud, ei olnud ka nii palju nahavähki, kui praegu diagnoositakse. Samas minu arust ei olnud aastaid tagasi see päikesehullustus ja pruun nahk ka nii tähtis paljudele inimestele, samuti ei olnud solaariumeid või kui olid, siis mitte iga nurga peal. Et minu arust ei saagi üldse võrrelda tänapäeva mitmete aastataguste aegadega.

Eks ikka saab võrrelda - jah, ei olnud solaariume ja selles osas jäi see aastaringselt "kõrvetamine" ära, kuid samas ma usun, et ega suurem osa inimestest ka praegu solaariumites ei käi, see ikka teatud kontingendi teema, samas tänapäeval on suvisel ajal toas viibimist ikka kordades rohkem kui vanasti kui kõik tööd tuli teha õues ja ikka visati särk maha, jah, ega võib-olla lausaliselt randa praadima selle eesmärgiga ei mindud, et "pruuniks saada" aga usun, et kui võrrelda tänapäevainimest, kes solaariumis ei käi ning nt talurahvast 50, 100 või 200 aastat tagasi, siis ega tänapäeval ikka rohkem päikest ei saa kui saadi siis. Iseasi on diagnostika - kui see on arenenud, siis tundubki, et vähki on rohkem, varem lihtsalt suri inimene ära ja kui juhtus tegu olema veel vanema inimesega, siis ega keegi ei hakanudki väga uurima, et mis tal viga on, seega diagnostika arenedes ja selle hulga inimeste suurenedes, kes end kontrollida lasevad (mis suureneb kindlasti kui pidevalt iga nurga peal räägitakse kui suur risk on saada nahavähk), suureneb ka avastatud juhtumite hulk ja nii võibki jääda mulje, et nahavähki on kõbasti rohkem kui näiteks 20 aastat tagasi.

Eks see on järjekordne uduleht, mis võtab valikuliselt fakte ja pöörab need enda ideoloogia kasuks. Millised terviseajakirjad ja millised "paljud maailma teadlased"?? Mind ajab täiega närvi selline lahmivate anonüümsete väidete laialipaiskamine. Ma võiksin sama hästi väita, et paljude maailma teadlaste arvates on maakera lapik...
Fakt on see, et maailmas ja ka Eestis kasvab nahavähijuhtumite arv meeletult. Meile räägiti onkoloogias, et just noorte inimeste haigestumine on hüppeliselt kasvanud, mis näitab väga selgelt solaariumite ja soojamaareiside kahjulikku mõju.

Seletan siis need punktid oma nägemust mööda lahti:
1) D-vitamiin. Esiteks ei mökerda ennast praktiliselt mitte keegi nii hoolikalt kokku, et oleks võimalik süntees täielikult blokeerida. Teiseks, nagu nätsumull ütles, ei ole vaja D-vitamiini saamiseks olla päikese käes pikalt, paarikümnest minutist päevas piisab. Miks eestlastel on väga madal D-vitamiini sisaldus veres, peitub hoopis meie geograafilises asukohas. Suvel saab väljas olles tõepoolest D-vitamiini kenasti kätte, aga kevad-sügis-talv on probleemsed. Päike on D-vitamiini parim allikas, mingil määrab saab ka toidust (see on oluline just päikesevaesel ajal), aga arvestades keskmise eestlaste toidulauda, siis kartulist, lihast ja jahukastmest seda väga ei saa küll. Seetõttu on toidulisandite tarbimine igati mõistlik.

2) Vähki tekitavad ained kreemis. Mitte ainult päikesekaitsekreem, vaid praktiliselt kogu laiatarbekosmeetika on kahjulikku jura täis. Mul endal on kogu kosmeetika välja vahetatud öko/pool-öko vastu. Samas on need kahjulikud lisaained ilmselt tunduvalt ohutumad kui UV-kiirgus. Valikute küsimus.
A-vitamiin on suurtes kogustes tõepoolest toksilise toimega. Ja siis? Mitmed ained on. Ma ei leidnud sellest artiklist, kas päikesekaitsekreemides on seda piisav hulk, et mingitki toimet omada.

3) Päikese kätte jäämisega on nii ja naa. Tegelikult sisaldavad kvaliteetsed kreemid nii UVA kui UVB blokaatorit, nii et artikkel valetab konkreetselt näkku. Sellest hoolimata ei ole väga tark mõte end tundide kaupa päikese käes praadida. Näiteks päikesepistet kreemid ju ära ei hoia.

Kokkuvõttes annaksin soovituse: inimesed, olge MÕÕDUKAD. Sellised leheküljed (nagu ka igasugused elustiili/dieedihullud) teevad elu hästi must-valgeks - nende eluviis on õige ja tervislik ning kõik muu tapab või teeb vigaseks. Teine väide on muidugi, et arstid tahavad, et inimesed haiged oleks (pidi palka suurendama vms). Ei taha, ausõna ei taha. Päikesekaitsekreemid ei ole mingi imevahend, mis aitab vähki 100% ennetada ning neil võivad (nt lisaainete tõttu) esineda kõrvaltoimed, aga kindlasti on nendest saadav kasu tunduvalt suurem kui võimalik kahju. Igaüks teeb enda valikud.

Ja muide, nõukogude ajal ei olnud vähki Kohe tõsiselt. Või noh, tegelikult inimestel ikka oli vähk, aga ega seda neile ometi ei öeldud. Vähidiagnoosiga patsientidele jurati midagi kokku, aga tõtt ei räägitud. Ega sellepärast väiksem suremus ei olnud. Diagnostika ja inimeste teadlikkus olid ka muidugi hoopis kehvemad.

Aa.. ja igaks juhuks lisan veel, et mina kasutan päikesekaitsekreemi
Kui ma tean, et ei viibi pikalt päikese käes, siis tihti ei viitsi end kokku kreemitada, aga sporti tehes või üle 30 min päikese käes olles kasutan küll kreemi. Mul on hele nahk paljude sünnimärkidega ning seetõttu põlen ära muidu (mitte küll kergesti, aga ei hakka riskima sellega). Aga näiteks mees on tõmmu nahaga ning sünnimärke on terve keha peale alla 10. Seetõttu tema kreeme eriti ei kasuta, välja arvatud pikema päikese käes oleku ajal, no ja ta ei põle ka absoluutselt ära. Aga ta on tõesti ebaharilikult tõmmu. Ma ei saavuta suve lõpuks ka tema varakevadist nahatooni
Ja kui täiesti aus olla, siis eelistan jume saavutamiseks kasutada isepruunistavaid kreeme lisaks. Hetkel on kasutusel üks ökokreem, mis on küll kordades kallim Dove'ist jms kraamist, aga töötab hästi ja koostis on samuti viisakas.

Mina ei kasuta neid üldse .

Praegu kasutan päikesekaitsekreemi hoolega. Enim mäkerdan nägu ja õlgu, kuid kuna viibin õues palju ning kehal palju pisikesi sünnimärke, kasutan seda ka ülejäänud pinnal. Kaitsefakto on mul nr 8, kuid pean seda kiitma ja ütlema, et hoolimata pikast õues veedetud ajast ei ole mu nahk ära kõrbenud ja jume tuleb väga aeglaselt. Mulle sobib.
Eelnevatel aastatel olen oma nahale halba teinud, nimelt veetnud pikki tunde rannas ilma kreemita. Pruun olin küll, kuid naha tervist arvestades tegin endale liiga.
Mina usun, et ilma kreemita on ohtlikum kui kreemiga. Juba see, et nahk päikesepõletusest ei valuta ega ketenda on head näitajad.