Ületa majanduskriis sportides

Võrkpall

Kui Vabadussõjas oleks toonastel mehepoegadel olnud tänaste abiturientide füüsiline vorm, oleks nõukogude võim juba 1918. aasta esimesel jõulupühal Toompeal punalipu heisanud. Kehalise kasvatuse õpetajate sõnul ei oska abituriendid korralikult joostagi ja kaitseväeski ollakse kutsealuste nigela vormi pärast mures.

Kehalise kasvatuse õpetajate õigustatud mure sunnib küsima: kuidas peaksid firmajuhid käituma käesolevas majanduskriisis inimestega, kes oma ebasportlike eluviisidega on muutunud tööandjale kõndivateks viitsütikuga pommideks?

See on riskirühm, kelle hoolimatus oma tervise pärast võib firmale kalliks maksma minna. Teatavasti ei hüvitata alates 1. aprillist esimesi haiguspäevi enam ravikindlustuse arvelt. Veelgi enam, neljandast üheksanda haiguspäevani jäävad kõik kulud kanda tööandjatele ja see kõik paneb juhte endisest tähelepanelikumalt vaatama, mis füüsilises vormis on ta alluvad.

Eestlaste nigelast liikumisharjumustest kõneleb spordiklubide külastatavuse statistika, mis kinnitab, et selles osas oleme Euroopa liidu teistest riikidest tublisti maas. Küllap pole rahval siiamaani olnud lihtsalt piisavalt aega enda tervise eest hoolitseda.

Kogu aur on läinud higipull otsa ees töörabamisele, ratsa rikkaks saamisele ning Euroopa viie jõukaima riigi hulka pürgimisele. Sportimine on ju siiamaani olnud ainult kitsa ringi eralõbu ja selle küünla kahest otsast põletamise tagajärjed on üsna dramaatilise alatooniga: Eesti mehed on oma 67,1 aastase keskmise elueaga Vana maailma autsaiderite hulgas, infarktist on saanud moesõna ning südame ja veresoonkonna haigused laastavad meid nagu vikatiga.

Unusta lift, kasuta treppi
Majanduskriisi jäise hinguse ajal võib ennustada töökoha võimalikku kaotust tajuvate inimeste aktiviseerumist, nende dessanti jooksuradadele ja spordiklubidesse, kus oma ala professionaalid jagavad näpunäiteid liikumise, lihaste trimmimise ning tervisliku söömise teemal.

Sellest teenusest võib kujuneda tõeline kriisiaja hitt: mõelda vaid, aidata spordi kaudu säilitada löögivõimet rosinana kokku tõmbuval tööturul. See on proovimist väärt!

Tegelikult võib julgelt öelda, et selle vastiku majandussurutise elame kõige paremini üle just nimelt sportides.

Kasvõi algatuseks mõningaid lihtsaid argipäevaks mõeldud nõuandeid järgides: kui vähegi võimalik, sõida tööle jalgrattaga või muuda igapäevane kõndimisprogramm heaks harjumuseks. Ja tee seda teadlikult.

Õhtusel jalutuskäigul kiirenda tempot või mugavalt liftiga sõitmise asemel kasuta treppi. Ja kui vorm seda võimaldab – võta trepil mitu astet korraga.

Isegi telefoniga rääkimise juures tasub pidevalt ringi liikuda, selle asemel, et uppuda kaelast saadik mugavasse diivanisse või nahksesse tugitooli.

Lõunapausidel on mõistlik jätta üleliigsed võileivad söömata ning teha kaasa näiteks 45-minutine rühmatreening kusagil spordiklubis või siis lihtsalt niisama jalutuskäik kolleegiga vabas õhus.

Oma tervise eest saab hoolitseda ka autoroolis istudes. Tipptunnil Tallinna liikluses oma sõidukiga teosammul ringi roomates tasuks liikluskorralduse kirumise asemel tegeleda hoopis mõnusa roolivõimlemisega.

Tõmba kõht sisse ja hoia pinges – see teeb head ka seljale. Ja nii mitmeid seeriaid korraga, aega ju on.

Bussiga koju sõites mine aga mõne peatuse võrra varem maha, ning jätka ülejäänud teekonda jalutades. Naudi saabuvat kevadet.

Muuda argielu spordiks
Poodi minnes oleks mõistlik jätta auto peauksest võimalikult kaugele, selle asemel, et närviliselt lähimat parkimiskohta passida või Mersu uhkelt invakohale parkida.

Nädala söögiostud, kõik need kilekottidesse pakitud piimad, arbuusid ning vorstilatid tasub tassida autosse käe otsas, vahepeal kilekottidega kasvõi biitsepseid treenivaid liigutusi tehes.

Oma liikumislembust saate suurendada ka kodutöid tehes. Vana jutt, aga kalorid põlevad nagu kevadine kuluhein. Vaata põrandapesule, tolmuimemisele või siis kappide koristamisele kui järjekordsele meeleolukale koduspartakiaadile.

Pane mängima lemmikmuusika ning tolmuimejaga mööda põrandat ringi vurades võid vabalt uskuda, et oled sattunud keset Queeni muusikavideot «I want to break free».

Ehk mäletad koduperenaiseks moondunud vuntside ja nahkseelikuga Freddie Mercury’t hoogsalt Brian May kitarrisoolo saatel puusi hööritamas ning erinevaid harjutusi tegemas? Proovi järele ja töö lendab nagu lõunamaalt koju naasev lind.

Õhtuti telerit vaadates tasuks aga reklaamipauside ajal külmkapi asemel keskenduda hoopis lihtsate kehaliste harjutuste tegemisele. Miks mitte arendada huvitavat saadet vaadates ka näiteks kõhu- või siis seljalihaseid?

See nõuab väikest eneseületamist ning näpuotsaga tahtejõudu, ent tulemus on seda magusam. Ehk tasuks koostada lausa isiklik personaalne treeningprogramm õhtuste filmide jaoks? Esimesel reklaamipausil kõhulihased, teisel kätekõverdused ning kolmandal kükid?

Pole ju paha algus tervisesportlase karjäärile, mille eesmärgiks on hea füüsilise ja psüühilise vormi tagamine raskete aegade üleelamiseks.

Rando Soome


Avalda arvamust antud teemal
Arvamuse avaldamiseks logi sisse! Konto puudub? Palun registreeri end.