Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Retsept // Koledad & maitsvad mustikamuffinid
Kui mingil imelikul põhjusel peaks mustikate niisama söömisest villand saama tasub kindlasti "ülejäägid" muffinite sisse pista. Olen igal aastal vähemalt ühe korra püüdnud nii talitada, sest mustikamuffinid on ühed parimad maamunal. Olen proovinud mitmeid retsepte ja kõik on alati õnnestunud. Kuna minu vana mikser ütles üles (ausaltöeldes oli ka juba aeg, tegu oli eelmise sajandi eksemplariga) ja uut ei ole veel jõudnud muretseda valisin retsepti, mis ei nõudnud munade vahtukloppimist. Nende valmistamine on imelihtne ja kuigi muffinid näevad hirmuäratavalt inetud välja (olin neid ahjust välja võttes pehmelt öeldes pettunud), siis maitsevad need i-m-e-l-i-s-e-l-t! Ühest pannitäiest jääb kindlasti väheks, soovitan kogused retseptis vähemalt kahekordistada. p.s. See tore piimapudel on pärit Prismast (LINK).
Vaja läheb:
.............................
2 muna
2dl suhkrut
soola
100g võid
1dl hapukoort
2dl mustikaid (sobivad ka külmutatud)
3dl jahu
2tl küpsetuspulbrit
1tl vaniljesuhkrut
Vahusta toasoe või ja suhkur. Lisa edasi vahustades munad. Sega omavahel kuivained ning lisa vahule.
Kõige lõpuks sega juurde hapukoor ja mustikad.
Küpseta 200 kraadises ahjus umbes 20 minutit.
Kogusest peaks saama 12 muffinit, kui vormid kenasti täis panna. Mina esialgu koonerdasin ja nagu näha jäid koogikesed üsna lamedad.
Aga see eest mõnusalt mahlased ja krõbedad...
Täna on meie armsal nublul esimene sünnipäev. Jeeeee! Dexter oli üsna jahmunud, kui talle hommikul sünnipäeva puhul veerand muffinit nina alla pistsin, sest pakume talle kodutoitu väga harva ja ta oli lootuse kunagi veel miskit head saada vist juba maha matnud. Aga nüüd on muffin kõhus ja lähme ühele mõnusale pikale pargiringile ja laseme kõigil vastutulevatel kutsudel Dexteri suud lähedalt nuusida, et kõik ikka teaksid - mhmh, mul on täna sünnipäev ning jaaa, see oli mustikamuffin. :D
Tänaseks kõik, olge armsad!♥