Mõtisklen veidi abielu teemal. Ei! Veel pikka lauda ei saa :D
Kuna mitu osa järjest on Fatmagül ja Kerim pulmadega tegelenud, on see teema ka meie lapsi rohkem huvitama hakanud. Eelnevalt on nad muidugi ka huvi tundnud et miks minul ikka teine perekonnanimi on ja neil issiga on sama.

Eile aga Daisy küsis kohe konkreetselt: "Emme, kunas te issiga pulmite?" Ausalt-õeldes ma ei osanudki selle peale miskit kohe nii järsku kosta. Ütlesin, et täpselt ei tea ja et aega on, ma pole veel nii vana. Kristella siis küsis, et kas abiellume siis kui ma vanaks olen jäänud... 

Ega jahh, pensini väga pikk maa enam pole :D

Abielu teema tippküsimus oli Kristellalt: "Kui te abiellute, kus te siis meid jätate?"

Eks neid küsijaid ole tutvus- ja sugulusringis hulgi. Oleme ju 9,5a koos olnud ja lapsedki olemas. Hea tava kohaselt peaks asi ikka vastupidi käima, enne abielu, siis lapsed. Samas kui vaadata tänapäeva kiiret elutempot, siis polegi paljudel mõtet abielluma hakata. Lihtsalt nii kiiresti kõike teha ei jõua: kiirelt kokku, kiirelt laps, kiirelt lahku, kiirelt uued pulmad jne. Võiks ju vahepeal hinge ka tõmmata selle sagimise vahel.

Muidugi tulevikus on meil kindel plaan naituda. Ei tahaks ju ainult allkirjade andmisega ja kodus kartulisalati nosimisega piirduda, asi võiks olla ikka meeldejääv. Pidu, reis... Eks need kes juba abielus on, teavad mis see lõbu kõik maksma läheb....olen pulmafoorumis neid "ilusaid" summasi näinud küll :D Mina isiklikult oleks lahjema variandiga ka päri... Vähemalt lilleneiud on meil omast käest võtta.

Aga seni kui meie endi pulmapäev kätte jõuab, arutleme isekeskis tutvusringkonna paaride üle, et kes ikka järgmine on.

Mis teie asjast arvate? Kas abielu või vabaabielu? 

Kas olete abielus ja kui palju teil see ettevõtmine maksma läks?