EEVA naistekas

Ma ei häbene oma keha, aga lihtsalt leian, et kõigile ei ole seda vaja näidata ning mõni asi peaks ka varjatuks jääma - see aga ei tähenda, et ma häbeneks vms.

Mul sama jama, noh väga ei häiri kuna nagunii käin suht jalad tihedalt koos, siis pole eriti näha, aga mingeid harjutusi keegi teab ?

Ei saa öelda, et oma keha häbeneksin, aga paljaste kintsudega mulle eriti olla ei meeldi. Mitte mingite lisakilode pärast, vaid millegi pärast on mul kintsudel mingid punased pisikesed täpikesed. Need on seal olnud juba väga ammusest ajast, vähemalt nii kaua, kui ma mäletan. Kintsud pole neid küll tihedalt täis, aga piisavalt, et mind ebamugavalt panna tundma.

Minu teada lokaalset rasvapõletust pole olemas ja reie siseküljelt saab rasva ära ainult anoreksiaga On erandeid, kellele on looduse poolt ilusamad jalad antud.. a minu arust vähegi tavalisemal inimesel on reie siseküljel rasva. Ma arvan, et see probleem ei ole üldse nii suur.

Ma küll teen reie siseküljele harjutusi lihaste ühtlase treenimise nimel, aga seda pole küll märganud, et selle pärast sealt kuidagi rohkem rasva ära kaoks. Ikka ühtlaselt igalt poolt (ka rindadest).

yldiselt olen rahul aga ma veits põen oma jämedate käsivarte pärast...a tglt nad nii jämedad ka ei ole,aga kui katsuda,siis on tunda et täiesti lõtv:(

häbenen.

Praegu ple küll põhjust olnud häbeneda,no kui välja arvata väike kõtu.


Muidu on kõik okei(a)

Alati v<span id="wa_f_item_188552" name="a188552">õiks viriseda, et tahaks suuremaid rindu vms, aga tegelikult p</span><span id="wa_f_item_188552" name="a188552">õhjust selleks mul ei ole. Suht pöörfi keha on ning riietusega saab ennast veel enam tuunida
</span>

Viimasel ajal olen hakanud häbenema, just kumeruste puudumine pärast. Pole ma üldse nii pisike ja kleenuke - tissi võiks seejuures siiski olla ju

Ikka ei ole rahul. Aga arvatavasti pole ma mitte kunagi oma kehaga rahul, alati on midagi mis ei kõlba.

Viimasel ajal olen väga rahul. Kõik on nii nagu olema peab.

tere, olen 15 , 167cm pikk kaalun 51 ja mul on tselluliit . Enda arust ei ole nagu liigset rasva aga reitel on tselluliit ja väga häbenen seda . Rannas käia ei saa sest häbenen pükse ära võtta . Ja veidi kahtlane on ,et muidu pole kõhtu ees ja jalad on peenikesed aga tselluliit on, kas mul on mingi häire ? ja kuidas lahti saada?

Uuri vereringet soodustavate asjade kohta. Sisemiselt peaks aitama ingveritee, aga tsellule teeb säru igasugune massaaž, kupumassaaž, kuivharjamine, kreemid ja loomulikult kõige tähtsam: puhas toit ja sportimine.

juebdalt häbenen, ei julge kooliski käia. Nii kole olen ja vihkan enda keha.

Kahjuks pean minagi tunnistama, et mulle üldse ei meeldi oma keha. Suvel käisin rannas ainult 1 korra(bikiinidega), rohkem lihtsalt ei julgenud.

<span style="text-decoration: underline;">cupcake</span>, ma arvan, et sa peaksid tõsiselt kaaluma psühholoogi poole pöördumist, kui sul toidu ja minapildiga tõesti nii halvad lood on, nagu siin foorumis kirjutad.
Teemasse: kui olen korralikult toitunud ja trennis käinud, ei häbene oma keha, aga kui olen endale punu ette söönud, siis ikka natuke häbenen.

Ma ei tea küll, milline sa, illusion, välja näed, aga ennast pole mõtet häbeneda, alati annab leida miskit ilusat, mida rõhutada. Mäletan ,et umbes 14-16 aastaselt mulle ka ei meeldinud mu keha, kuna ma olin siis igat pidi vormikas, tegelikult täpselt samasugune, nagu ma olen praegu. KMI on igati normaalne, ideaalkaalust on mingisugune 4 kg üle .. aga siiski mulle mu keha täitsa meeldib. Kui veidike tsellut ja armid, mis ma olen suutnud endale tekitada välja arvata. Sel aastal ma olin nii palju, kui võimalik rannas ja kui kellelgi miskit ei meeldinud, siis ma ei pööranud neile tähelepanu. Igaühe maitsed on erinevad

Viimane postitus oli minult:angel:

Ma pole elusees endaga nii rahul olnud. Vormid on olemas, keskkoht on olemas, ilusad reied ja käsivarred, pepu, puusad, rinnad. Olen 168 cm pikk ja 63 kilo, aga ülirahul. Saan ainult komplimente

Ma arvan, et ma ei saakski vähem rahul oma kehaga olla. Kaine mõistus ütleb justkui, et kõik on enam-vähem korras, aga ma ikka ei suuda lõpetada obsessimist oma reite ja kõhu pärast. Kohati on lausa valus kuulata, et teised on minust kaks numbrit väiksemad ja kuigi see võib olla nii mõttetu mure, siis see häirib mu igapäevaelu ja mul on kohati tõsine kartus, et hakkan peagi kannatama ortoreksiat vms.