EEVA naistekas

Mis sul enam hakata on? Oledki juba ju.

Mul on tegelikult lihast päris palju, eriti jalgadel.

Mis sa arvad siis et inimesed tahavad poodiumil näha luukeresid? Mõtle, saad kuulsaks, oled kellelegi eeskujuks, ja milliseks eeskujuks..


Aga ise ei ole enda kehaga rahul ikkagi. Võiks umbes 5 kg alla võtta ja kõht võiks lamedam olla.

Minul on eeskujudeks just sellised, kelle kohta enamus ütleks, et paks. Minu meelest pole mõõtmed nii tähtsad.. peaasi, et päris ei lotenda ja kõht meeletult üle püksiääre poleks. Või nagu kallim ütleb, et kui on rinnad ja puusad ja sealt keskelt veits peenem, siis on kena

Nüüd kaalun 50 kg, ei tea, kas need paar kilo tulnud pillidest või lähenevast talvest, eriti ei oma see tähtsust ka. Igatahes rinnad on suuremaks läinud, seda nii minu kui mu mehe rõõmuks. Oma kehaga olen ikka jätkuvalt rahul, need paar kilo ei ole seda muutnud. Enesekindlust oma keha suhtes on kindlasti kasvatanud mehe sõnad, need on naise jaoks üpris olulised vast, vähemalt minu puhul. Ja neid häid sõnu on ta loopinud küll, minu rõõmuks.

165 pikk ja 45 kg (tean-tean, liiga alakaalus) ja punnin selles suunas et stardiks kasvõi 52 peale kaal saada nagu 2a tagasi oli. Seega hetkel veidi rahulolematu. Kapis ootab hunnik pükse tagumikku tagasi

Pikkus 173 cm ja kaalun 54 kg. Olen väga rahul, kuna trenni ei tee peaaegu üldse ja süüa võin ka palju tahan ja millal. Mul tuleb isapoolsest suguvõsast vist selline peenike keha ja kiire ainevahetus. Teismelisena oli ikka jube küll, kui kõige madalam KMI oli 15,5 ja ma samal ajal krõpse sõin ja nutsin, et ikka nii peenike olen. Nüüd olen aga väga õnnelik selle üle. Loomulikult ei ole ma ka mingitest krõpsudest vms huvitatud, väga harva. Šokolaadi söön küll iga päev. Kui aus olla, siis ei oleks vastu, kui veel kaalust alla võtta, aga no esiteks, ma tõesti ei näe eriti mõtet sellega tegeleda ja teiseks kui tahaksingi, siis kaoks need kilod mul juba siis, kui tsipakene vähem sööks või liiguks.

Kui tohib küsida, miks sa nüüd, ikka veel alakaalulisena, endaga rahul oled ja oleksid õnnelik paari kilo kaotamise üle? On see siis nii suur vahe, kas sa oled kondine või veel kondisem? Kas ühiskond on sinu jaoks selles osas oluline tegur (noh et teised ka näeks, et sa oled kõhn, mitte paks)?

Aa ja... kui sa oma eluviisi tervislikuks ei muuda (st sööks rohkem ja tervislikult, liigutaks ka end väheke ja tõstaks kaalu pisut), siis üsna tõenäoline, et kuskil 30-selt hakkab rasv kogunema. Mõni muidugi ei lähegi paksuks, aga minu vaatluspraktika on näidanud, et need söön-mis-tahan-trenni-ei-tee peenikesed ikka lähevad mingil hetkel üsna ümaraks.. mehega kokku kolides jne.

Loomulikult ei taha ma paks välja näha, ja mitte mingi ühiskonna pärast, vaid eelkõige enda pärast. Ma eelistangi välimuselt peenikesi inimesi ja isegi neid, kes mõne jaoks tsipa liiga peenikesed on. Samamoodi nagu mõni eelistab vormikamaid inimesi. Ja kondise ja veel kondisema vahel on minu arvates vägagi suur vahe. Nagu ka tüseda inimese ja tõeliselt ülekaalulise.


Ma ütleks, et mu eluviis on vägagi tervislik, tervislikum kui paljudel. Jah, trennis käia võiks tõesti regulaarselt, aga ma arvan, et leidub neidki inimesi, kes ei käi õhtuti tunniseid jalutuskäike tegemas. Ja mis puutub söögi kogustesse ja tervislikkusesse, siis pole mul ka seal midagi valesti. Päevas mitu söögikorda ja kõikvõimalikke asju, eriti tähtsaks pean, et oleks soe söögikord ka olemas. Ja seda, et ma kunagi paksuks läheksin, ei juhtu, sest ma pole selline inimene, kes lihtsalt end käest laseks. Ei välimuse, ega ka tervise seisukohalt.

No väga kena siis.

Väga kena.

Ma olen ca 167cm pikk ja kaalun 61kg. Arvestades enamike kirjutisi, peaks ilmselt ka mina siin praegu rahulolematust väljendama. Aga ausalt öeldes ei - ma olen rahul! Esiteks ma olen juba oma keha nii palju tundma õppinud et ma näen, et minu kehatüüpi ei saakski ülisaledaks vormida ja kui saaks, oleks see kole. Sellega olen nõus, et bikiinide eksponeerimise ja üleüldse modellikeha mul pole, aga mul on omad plussid, mis mitmetel puuduvad. Ma käin suhteliselt regulaarselt kõndimas või teen muud lihtsamat liikumist ja õhtul väga hilja käsi külmikusse ei aja, aga see on rohkem hea enesetunde ja normaalse ainevahetuse eesmärgil. Kui ma võtaksin paar kilo alla, siis hullu sellest ei oleks, aga samas see ei ole minu jaoks eesmärk. Ennast peab armastama kui tõesti otsest põhjust vastupidiseks ei ole!

Loe saledaks saamisest <A href="blablabla.ee/Artiklid/artikkel/1668"...ikkel/1668</A>

Oli see nüüd mõnitamine või niisama infoks? Minul isiklikult on sellest tekstist vähe kasu, sest esimesed kolm sõna on "Olin sale laps". Aga võib-olla kedagi aitab.

Üldiselt nõustun aabitsaga, et kõiki kehatüüpe vist ei saagi saledaks. Ma näiteks peaks siis vist päris nälgima või midagi. Mul pole kumeramate vormide vastu midagi, aga rasvaprotsenti tahaks ikkagi vähendada, et saaks bikiine kanda.

HOIATUS!

blablabla.ee/Artiklid/artikkel/1668 See tekst on täiesti loogikavaba, sisaldab eksitavat infot ja on halb eeskuju.

Kui kõht üle püksivärvli ei ripu, siis see tähendab ju, et inimene on sale, st tal pole suurt kõhtu... kuidas siis saab küsida, et oled rase vä?

"Lugesin, et alla saab võtta süües 900 kilokalorit päevas." &lt;- kindel tee anoreksiani. Trenni tehes on norm umbes kaks korda rohkem.

Minuarust ka on see jutt suht mõttetu. Esiteks, ta räägib nagu oleks väga kerge päevapealt lihtsalt oma toidukava hakata jälgima ja kinni pidada. See on ju raske tegelikult. No muidugi tahtejõuga saab kõike, aga no.. Ja 900 kalorit???? Näljutamine ju. Ma küll ei suudaks. Ja et mingile mõttetule mehele meeldida, selleks ma ei tekitaks omale sellist piina. No mis mees küsib naiselt kas ta on rase, patsutades kõhule(!)?:dry:

<A href="blablabla.ee/Artiklid/artikkel/1259"...ikkel/1259</A> Vaadake seda pilti, ja mõelge kas tahate olla sellised! See on mõeldud neile kes on alakaalus ja tahavad veel alla võtta. See on jube!!

Ma tahaks olla selline, nagu seal esimesel lingil.... see vist on keskmise eestlase mõistes paks siis.

Kui ma gümnaasiumis olin vägagi peenike, üpriski alakaalu piiri ääres, siis arvasin, et olen paks. Täiesti tõsiselt - tundus, et igaltpoolt saaks kõvasti alla võtta ja piltide pealt vaadates polnud üldse rahul.
AGA siis võtsin päris kõvasti juurde( ja see on tõesti kõvasti, mitte paar kilo, mis mõnede jaoks kõvasti on) - enamasti sellepärast et ei tohtinud põlve pärast enam trenni teha ja kuna siis praktiliselt igapäevaselt tegin, siis oli see tohutu vahe. Sööma hakkasin ka rohkem, sest aega oli selleks nüüd. Ja sellel hetkel kui kaalu on kõvasti juures ja vaatasin neid pilte, mis ma siis olin, siis tundub mulle mu keha enne täiesti (Y), ei saa arugi mis sellel viga oli, eriti pildil bikiinides. (ja see on suur asi, sest ma olen alati oma keha suhtes kriitiline olnud)
Kuidas mõtlemine küll muutuda võib. Ma lihtsalt loodan, et kui ma praegu vaikselt minnes sinna tagasi jõuan, et siis see mõtlemine tagasi ei tule.
PS! Ma ei taotle mitte kaalunumbrit, vaid väljanägemist.

Eks see on ikka nii, et ei osata hinnata seda, mis on.