mina olen 18, kaalun 46kg ja pikkust jagub tervelt 158cm.
Olen rahul endaga, lihasmassi võiks osaliselt rohkem olla ja osaliselt võiks natukene rasva rohkem olla (naiselikud ümarused kipuvad tujutsema). Pikkus on hea mõnus, igav ei hakka kunagi selle pikkuse juures. Esiteks töö juures juba peab nii tihti ronima kuskile üles et vajalikke asju kätte saada, et tunnen end klientide ees vahepeal täistarzanineiuna. Igalt poolt mahun läbi ja enamik puuoksi ka minu näost kõrgemal. Mida saaks veel tahta?
Kuigi lugedes siin teiste pikkusi ja kaale ja seda et nad tahavad alla võtta, tekkis endal selline imelik tunne. Alakaaluline võin ma olla, kuid kondikubu küll mitte. Lihased ja rasv on suhteliselt ideaalilähedases tasakaalus. Käed pole siledad ja ei tundu spagettidena külgedel rippuvad, vaid lihased joonistuvad ilusti välja, talje on samuti lihastega peenemaks treenitud, kuid samas puusadel olev rasv rõhutab seda treeningut veelgi. Kõht on ees, kuid seda ei panda tähelegi, kõhulihased on piisavalt suured ja paar cm kõhtu ei tapa küll kedagi. Aga siiski, lugedes siin paljude pikkusi ja kaale tekib tunne nagu mina oleksin ikka lootusetult paks.
Minu rõõmuks ja teistele lohutuseks: olen oma silmaga näinud kui sarnased võivad olla pikkuse ja kaalu numbrid (ikka cm ja kg pealt samasugused), kuid kui erinevad kehakujud, olgugi et söödud enamik ajast sama toitu, võibolla mina ajasin lihtsalt liha rohkem näost sisse.
Ja teile peene piha hoidjatele, mina ajan burgereid ikka päris tihti näost sisse, mitte ühelegi toidule "ei!" ei ütle, isegi mitte nõrguvale läbipraetud seapekile mitte, kuigi seda ma söön küll äkki kord aastas ainult...
Trenni ei tee (ainult niipalju kui töö juures istumine ja vahepeal riiulite otsa ronimine), kodus lebotan enamik ajast raamatu taga snäkid kõrval.
Nonii ja nüüd tunnistan üles oma minimaalse ideaalkaalu: 50kg
miks? enne ei saa minna verd andma