EEVA naistekas

Ma olen läinud poolunes ema ja isa voodisse magama. Hommikul ärkan ja üllatus on suur, sest omaarust läksin ma oma voodisse magama.

Ma olen korduvalt kõva häälega rääkinud, niimoodi, et isa on seda läbi kinnise ukse kööki kuulnud(minu tuba on köögi kõrval).
Öölampi olen ka põlema pannud. Hommikul siis ema või keegi ütleb, et keset ööd lamp põles, mina ei tea sellest aga midagi...

Mu vennal oli kunagi see probleem aga üsna iseenesest haihtus. Öösiti kippus ta voodist välja ronima ja mööda korterit ringi jalutama. Hommikul küsides mis tegid, vastust ei saanud, sest vend ei mäletanud midagi. Nüüd on see üle läinud lihtsalt unes rääkimiseks.

muide , mul tuli keset koolipäeva meelde , kuidas ma kodus ringi kõndisin öösel . nii hirmus oli , kui meelde tuli , sest kõik toimus ju pimedas ja uhhh , nagu õudukas . ema veel küsis , et mis teed siin keset ööd .

ma olin ka u. 10da eluaastani kuutõbine. igast veidrusi tegin . küll olin naabrite uksetaga öösiti koputamas käinud, siis olin suurdetuppa tulnud tantsima + lihtsalt lampi kükitanud mingi 10 minta enda toa ees, siis olen küpsetama hakanud jms. ise ei mäleta mitte kui midagi . emme alati hommikuti rääkis, mida kõike ma öösel korda saatsin, siis sai hea kõhutöie naerda . samuti naaber ütles, et väga naljakas oli, sest keset ööd tuleb keegi sul tuduriietes uksetaha paberit küsima. naljaks natuke, kuid eks see hirmutav ole .

Ma mäletan seda, et meil oli laager Eile.. ja siis me olime nagu mingi 20 km läbi vantsinud ja kõik olime hästi väsinud .. hommikul kell kümme alustasime , õhtu kell üks lõpetasime .. ööbisime telgis ja siis ma kütsin ahju ( rootsi telk ) ning ma hakkasin muusikat kuulama ja ma jäin kohe magama . Mu kõrval magas heli . Ning hommikul kui ma ärkasin , rääkis heli, mis ma teinud olin .. et olin ta nägu kompinud ja käperdanud ja ise pannud vaikselt plölölplöäöä .. vms .. ning siis heli ütles et Lõpeta ära ! ja ma panen veel kõvemini plöplööälplöäl .. ja siis Teisest telgi otsast küsiti helilt , et mis keeles see seal räägib , heli vastas et ei tea.. aga hommikul kui ma ärkasin ja sellest kuulsin oli nalja kui palju ja päeva mark oli ületatud.

ja ükskord oli nii ka ,et ma öösel tõusin unes üles.. ja mu voodi asus akna kõrval ja aknalaual oli lillepott.. mina võtan aga lille endale kaissu , raputasin mulla voodisse, ja jäin magama .. paari tunni pärast ärkan , et imelik hakkas olla , kuidagi krobeline voodi , ning siis avastasin et mul oli lill kaisus , panin siis lille potti tagasi ,poti aknalauale ning mulle viskasin ka potti , üle
jäänud muld lendas otsemat teed pidi maha .

ma olen kõndinud ringi ja siis ma sonin koguaeg amm ja siis ma olin üks kord sõbrapool onju ja ma lampi ronisin talle kaissu, suht haige, ma olen laulnud ja igast sellist, mulle on räägitud:dry: ja suht rõve kui ärkad kusagil mujal, ma ärkasin ükskord köögi laua taga taldrik oli tühi aga ees

Olen ka kuutõbine, minu endaga on juhtunud selline õnnetus, et kord jäin sõbranna juurde ööseks (oli sünnipäev) ja hommikul ärkan voodis..uimane nagu natuke ja lähen vannituppa, vaatan, huul üles paistetanud ja selline tuim ja hell kuidagi, näol mõned vereplekid. Pesen ära, lähen tagasi magama, eriti kaua ei saanud magada, ärkasin jälle üles. Läksin teiste juurde sööma, aga ei saanud süüa hästi, sest huul julm valus. Siis läksin jälle peegli juurde ja mis ma nägin, alahuul paremalt poolt nagu väga imelik. Sõbranna ema viis Keilas arsti juurde ja seal öeldi, et minge Tallinna traumapunkti. Isa tuli järgi, läksime traumapunkti, seal siis arst vaatas üle, ütles, et huul lõhki nagu roos ja peab õmblema, mingi 7-8 õmblust vist. Igatahes nüüd on üks alahuule pool natuke suurem ja nagu kõva tükk on sees (liiglihast vist). Nüüd kui mingi ööbimine võõras kohas on siis alati kas alumisel korrusel või uks lukus toas.


Muideks kuutõbisus on päritav või harva stressist. Täiskasvanuna üldiselt kaob ära.

Aajah, teooria oli, et ma kukkusin trepist alla. Imelik, et voodis jälle ärkasin, leidsin võõras majas tee üles :O. Kui haiglas olime, olid arstid mingi julm kahtlustavad egas ma midagi võtnud pole, aga polnudki ju! Isa kinnitas, et jah ma käin unes.

Mõne postituse üle saab ikka naerda täiega agajah eks see on hirmutav ka .
Ma ise olen vist kah kuutõbine - mäletan ainult niipalju , et soovisin head ööd ning läksin oma tuppa magama . Hommikul silmad lahti - ema toas . Ma kutsusin ema tuppa ja ütlesin et mida ma siin teen. Ema : Sa tulid eile silmad lahti minu tuppa , ning istusid voodisse . Ma ütlesin, et lülita telekas välja , aga sa ei reageerinud . Ütlesin teist korda, reageerisid , tõusid püsti, lülitasid teleka välja ning tulid minu kõrvale magama .

Siis neljandas klassis vist , klassijuhataja(50a) rääkis : Mul on üks sõbranna, kellel on noh , paksem mees , ning oli probleeme ,et külmkapist kaob kuskile toit ära . Siis sõbranna hakkas oma meest jälgima ; mees tõusiski voodist püsti , läks kööki, võttis sahtlist noa, külmkapist vorstiviilu ning hakkas viiile lõikama .

( see teine lugu oli loomulikult öösel )

mina olen ise ka kuutõbine ja ma ei tea mis ma unes teen.
mõnikord mu ema või õde räägivad mis ma olen teinud ja see võib mõnikord naljaks olla, aga siiski ka õudne.

2010 a. oli asi nii: ma olin enda arust juba tund aega maganud, aga nii see ei olnud.

järgmisel päeval ütles mu õde,et ma olin 2-3 min. maganud kui ma läksin tema juurde ja hakkasin rääkima:" ma tahan seda patja. sa lubasid mulle seda näidata"

ise mul olid silmad hallid ja vaatasid pinksalt talle otsa.

üks kord oli veel, kui ma jäin magama ja ärkasin järgmisel hommikul suurestoas põrandal tekk peal ja padi pea all. See oli imelik!!

aga muidu olen vist niisama rääkinud

Poiss on rääkinud, et ma unes ta parima sõbra nime mõmisen

Mina näiteks täna öösel roomasin oma voodist välja öökapi juurde ,ma ei tea mis ma tegema hakkasin , tundus ,et tahtsin tagasi magama jääda . Hakkasin pead padja peale panema aga ette tuli kapi terav äär , lõin oma nina ära ja tegin kukerpalli voosit alla. Hoidsin oma ninast kinni ja läksin emale rääkima. Hommikul ärgates oli mu nina jumalast sinine ja paistes ja väga valus. Samuti olen ma ka varem öösel seiklusi teinud , vanaema juures olen tahtnud seinast üles ronida , istuli tõusnud ja laulma hakand , aknast tahtnud välja hüpata(teisel korruselt) , kui väike olin viisin oma kaisukaru kööki ja panin teki talle peale ja läksin ise voodisse tagasi. Väga jube ma ei taha enam kunagi , et midagi sellist juhtuks. Kardan ausalt öeldes:D

aa ,ja olen ka emale silmad lahti otsa vaadand ja küsinud kus mu hot dog ja emme on .

Kuutõbised ei mäleta seda, mida nad läbi une on teinud. Mu vend on kuutõbine. Seniks kuni ta ohtu endale ega teistele ei valmista, ei ole vast sellga väga hullu.

Kusjuures see ohu valmistamine on väga ettearvamatu. Tean tüdrukut, kes hüppaski magades aknast alla ja jäi vigaseks, oli siis miskit 10-aastane või nii. Samamoodi olen kuulnud, kuidas inimesed lihanugadega mööda korterit ringi käivad magades ja reeglina on need ettearvamatud lood ikkagi ühekordsed juhtumid, nt kuidas oleksid selle tüdruku vanemad võinud ette teada, et miskit nii hullu juhtub, kui varem oli nende tütar olnud lihtsalt "natuke kuutõbine". Mul endal on pigem komme läbi une rääkida, kuid paar korda elus olen ka voodist välja tõusnud. Suurim hirm ongi see, et äkki teen magades midagi sarnast.

Kui mina oleks kuutõbine, siis ma usun, et asi oleks ikka väga ohtlik. Mängin arvutimänge mis on tapmisega. Olen viimasel ajal unes ainult tapmisi ja asju näinud. Nii et arvatavasti oleks kööginoad ja asjad vägagi käigus kui kuutõbine oleksin.

Kas kuutõbine on ka see, kes unes räägib? Ma arvasin, et vaid need, kes kõnnivad jms. Päris üllatav, sest ma ise pidavat ka tihti unes rääkima...eriti kui keegi veel toas ringi koperdab. Siis justkui "ärkan" ja seletan midagi talle. Viimati sonisin midagi pudelite kukkumisega seoses.