EEVA naistekas

Vot see on üks halb komme, mis häirib mind üha enam. Inimesed minu ümber ropendavad palju ja see hakkab vastikult külge. Ise ma ei ole suur asi ropendaja, aga kui vahest tuleb mõni ropp sõna, siis on endal ka vastik kuulata, et mida ma suust välja ajan ja siis on piinlik. Tahaks kohe vahest öelda inimestele, et kole on kuulata eriti veel tüdrukute suust selliseid asju

Mina ka ei ropenda, lihtsalt nii rõve hakkaks endal kui ropendaksin. Olen isegi kahel sõbrannal selle kombe küljest ära saanud.

Sellest saab lahti nii et lihtsalt ei ütlegi selliseid muuseas asju. Mõelda tuleb ennem kas asi on üldse sõnu väärt. Sõbrannadelt ma küsisin nt kui ütles mingi ropu sõna Kuskohas???? ja siis ikka pahandasin iga ropu sõna pärast mis öeldi. niisama mööda ei lasknud. Eks vast see ka aitab kui ropendad meelega nii kuis jaksad. Nt wc-sse saadab mu ema mu venna ropendama kui vend sellega vahele jääb. Häälega tuleb siis öelda

Ropendan ainult siis kui kui tige olen või ärritun. Mulle ei meeldi ropendavad alaealised,sellised alla 10 aastased nii tülgastav on neid kuulda,enda arvates on nad veel siis tegijad poisid.

Endal lipsab mõni kõva sõna üle huulte, kui olen ärritunud või tige. See ilmselt on kuidas kellele, aga minumeelest vandumissõnad kõlavad ilusamini kui kaasaegne ropendamine, kui nii saab üldse öelda. Et, ma ennem ütlen k*rat, mitte t*ra.
Aga selline ebaviisakas kõnepruuk kõrvalt kuulates on tõesti jube, eile veendusin selles järjekordselt, kui poes kuulen korraga "--mitte si*tagi--" või "no p*tsi --" Sellest hetkest otsustasin, et võtan ennast eriti käsile ja ei kavatse enam üldse mingisuguseid ebavajalikke võnu kasutada.