Ma arvan, et võrreldes nii mõnegi teisega olen küllaltki loomuliku välimusega.
Juukseid olen värvinud. Olin küllaltki hele, tegin veel triipe juurdegi. Siis lõi puberteet pähe ning värvisin pea punaseks, roosakas-lillakas punaseks.. Lõpuks olin nii tumepruun, et peaagu täitsa must. Läks aega, tahtsin heledaks tagasi saada, nüüdsekso len täpselt loomulikku värvi. Triibud on veel sees, suhteliselt välja kasvanud, eriti ei paistagi välja, et nad seal oleksid. Ja ma olen nii rahul, et nüüd täpselt selline olen juustevärvilt, kuigi vahel tekib küll tuju, et värviks juuksed jälle tumedaks, kui mingeid vanu pilte vaatan, aga siis tuleb meelde, kuidas vaeva nägin.
Solaariumis ma ei käi, isepruunistuvat kreemi ei kasuta. Ripsmeid ei viitsi ka värvida igapäevaselt. Kui tuju tuleb või kuskile teatrisse või kuskile minek on, siis ikka. Jumestuskreemi ja muud sellist ei kasuta, hommikuti ainult näokreem alati.
Juuksepikendusi pole ka, pole ka kunagi olnud ja ei tule ka. Sama on geelküüntega. Oma küüsi vahel lakin, kui vähegi viitsimist on. Meeldib teha nendega midagi - nüüd värvisin üle hulga aja ära nad. Osad küüned on punased, osad mustad. Täitsa vahva näeb välja. Ja varbaküüsi lakin ka suvel, mulle meeldib, kui varbad on ilusad. Kulme püüan ka vahelduva eduga kitkuda, kuigi ma tõeliselt vihkan seda tegevust ja no muidugi ei saa ju teisti kui peab raseerima kõikvõimalikke kohti. Seda vihkan ka, aga midagi pole teha.