EEVA naistekas

Kui sul pole välimist ilu ollagi, siis ei vaevu keegi vaatama, mis on su sisemuses

Siiski saavad ka vb need mõndade arust '' kõige koledamad '' endale sõbrad ja mehe. Ma arvan, et see oleneb täiesti inimese maitsest ka, mõnele meeldivad blondid grillkanad, mõnele just vormikamad ja loomuliku nahatooniga. Seega koledaid inimesi pole olemas. See on jah tõsi, et kui inimest esimest korda näed siis jätad tavaliselt vaid välimuse meelde ja teed selle kohta omad järeldused, aga nt. mina enam ei mõtlegi oma sõpradest, et kas nad on ilusad või koledad, ma tean, et nad on hea iseloomuga ja toredad.

Muidugi on see väga oluline, milline on inimene seest, aga siiski võetakse endale mees/naine ka ikka natuke välimust vaadates. Sisemus on suur mõjuvahend, mis tavaliselt peegeldub ka silmadest. Kahjuks kipuvad ilusad inimesed end teistest tähtsamaks pidama ja nii tõuseb ka ego, mistõttu võib iseloom pöörduda negatiivseks. Samas ilusate iniemste ümber on palju tiirlemist, mistõttu on neil võimalus võita rohkem tutvusi, nad on vabamad suhtlejad jne. Välimus annab enesekindlust, millest VÕIB areneda iseloom kas paremuse või halvemuse suunas.

Sisemisele ilule on loodud täpselt samasugune tobe standard nagu välisele ilule. Miskipärast inimesed arvavad, et nii on ainult välise puhul. Sisemine ilu pole üldsegi mitte universaalne. Mina ei seostaks sisemist ilu sõbralikkuse või heatahtlikkusega, ma ei seostaks seda mitte ühegi kindla tunnusega. Tunnen inimesi, keda nimetatakse irooniliseks või suisa halvaks. Ometi on nad minu jaoks seesmiselt väga ilusad...Ilu on väga subjektiivne, ehk isegi liialt subjektiivne, et seda üldistada, purki panna ja turul müüma hakata.

Minu arvamus ühtib Angelina omaga. Näide: Mõni ütleb, et mu sõber on imelik, ise ei tea ega tunne, mulle aga tundub küll täiesti normaalne ja ilus.

Nii pealiskaudne ma ei ole. Suu teevad nad ikka lahti ja vahel piisab paarist lausest mõistmaks kui huvitava inimesega on tegu.

Ükskord sain tuttavaks ühe täieliku Tarzaniga ühes väga ebapopulaarses klubis- mingi narkourgas, öeldes otse välja. Tal olid pikad heleblondid õlgdeni sassis juuksed, ise selline jässakas ja karvane- vähemalt soeng siis. Lühidalt: täielikult minu maitse vastand. Siiski oli temas midagi, midagi ligitõmbavat. Ta käitus ka nii nagu teda ei huvitagi, kas naistele meeldib. Rääkis nii huvitavalt ja tema välimus liikus tahaplaanile. Vaatasin küll, et miks sul selline soeng, aga see tegigi temast sellise isiksuse nagu ta oli.

Minu tutvusringkonnas on inimesi, kellel tänu välise ilu puudumisele (st. seda, et nad ise arvavad, et neil see puudub), puudub ka sisemine ilu. Niiet madal enesekindlus võib selle sisemise ilu ja sealjuures ka välimise täiesti nulli keerata...

Mõnede inimeste energiatase on jälle selline, et ta lihtsalt ei jää märkamata, ükskõik, milline ta välja näeb. See on põhjus, miks mõned naised on hoolimata oma keskpärasest välimusest väga veetlevad. Ma arvan, et seda saab saavutada ainult endasse uskudes.

Mul on mõni Mitte ilus/kena sõbranna ja ega tal seda sisemist ilu ka pole,lihtsalt hea inimene või see ongi seesime ilu ?

Ilu on vaataja silmades ja seda nii välimise kui sisemise ilu puhul. Kahjuks on tihti nii, et kui pole välimist ilu, ei vaevutagi sisemist leidma. Ja see on tegelikult nõme.

Mida te sisemise ilu all mõistate? Minu arvates lisaks heasüdamlikkusele on oluline, et inimese mõttemaailm on keskmisest sügavam.. või miski, mis muudab ta väärtuslikuks, kasvõi andekus või miski. Mina hindan sisemist ilu peamiselt selle järgi, kui huvitav on inimene.

Sisemine ilu.. Minu jaoks ka inimese sügavus, kui nii võib öelda. Ehk siis inimene on sisemiselt ilus, kui tal on need iseloomujooned, mida ma hindan. Jah, see kui huvitav on inimene, see on ka oluline. Seega ma ei määratleks, et inimene peab olema hea, sõbralik, südamlik, lahke, siis ta on sisemise iluga, nende omadustega kaasneb tavaliselt ka lihtsameelsus, teiste poolt ära kasutamine, naiivsus. Vähemalt ise olen selliste näidete otsa sattunud. Seega sisemiselt inimesel ilusal peab olema iseloomu.
Välimine ilu on selline pealiskaudne omadus. Lõpuks suhtled ju siiski sisemisega.

Mina ei arva nii, et kui välist ilu ei ole, siis sisse ei vaadatagi. Inimene ei pea olema väliselt ilus, aga tal on miski, mis on kohe algusest peale ligitõmbav.