EEVA naistekas

Olen täielik ateist, seega jumalasse ei usu. Kuniks kõike saab teaduse abil ära seletada, siis pole põhjust millessegi üleloomulikku uskuda. Usklikesse inimestesse suhtun nii nagu täitsa tavalistesse. Kuna ise pole usklik, siis ei hakka küsima ka iga tuttava käest, kas ta nüüd jumalat usub. Vot sellised pähemäärimised ei meeldi mulle ka ning kuniks inimesed mulle mingit usku pähe määrima ei hakka, käitun ma nendega nagu iga teisega.

Kui hakkad asju sügavuti uurima, taipad üsna pea, kui kätetu-jalutu on teadus. Räägin omadest kogemustest, olin ka kunagi äärmuslik ateist.

Just nii ta paraku on! Või pigem hea, kui inimene saab aru, et teooriad on tühipaljad teooriad ja usk on see, mis ületab teooria sajakordselt!!! Mina usun Jumalasse ja loen iga päev Piiblit ning kutsun ennast pidevalt korrale! Usk tähendab piire! Ja piiridega elu on fantastiline!

Kahjuks on nii, et kirikud teevad ka omasid seadusi, mis võivad mingil määral Piibliga vastuollu minna..Nelipühi Kirik ei poolda väikeste laste ristimist, sest neil ei ole piisavalt suur teadvus, et aru saada, miks on vaja ristida...Piiblis ei ole midagi halba, vastupidi!!!


MIKS INIMESED ÜTLEVAD, ET NAD EI USU JUMALASSE ? SEST NAD EI TUNNEGI JUMALAT! EI PIISA MÕNINGAST TEADMISEST, MIDA PIIBEL KIRJUTAB! OH EI..

ÄRGE ÖELGE, ET TE EI USU, KUI EI TEA MITTE MIDAGI! KAHJUKS VÕIB TEILE SEE VÄGA KALLIKS MAKSMA MINNA!

<span style="font-weight: bold;">Sille1</span>, esiteks katsu oma mõtted ühte postitusse mahutada.
Teiseks, miks sa nii pealetükkiv oled oma usuga?

Ise ei usu,
neisse, kes usuvad, aga mind ei sega või peale ei sunni, suhtun sallivalt.
Kui keegi aga mind siiski tänaval kinni peab ja hakkab mulle rääkima, kuidas jumal mind aitaks ja et kõik inimesed peaksid jumala poole pöörduma - vot see ei istu.
Küsimus oleks nii - kes on see, kes tahab, et kõik teda ülistaks..? Ja teda järgiks? Ja kas ta tõesti tahab, et inimesed sunniks teisi (ajaloos teada ka ju jõuga) pöörduma usku. Kas ta mitte ei tahaks et inimesed oleks õnnelikud, uskudes sellese mida ise tahavad.
Kusjurres 10 käsus siiski on midagi. Neid peaks kõik teadma.
Teine, mis mulle meeldib on see mis on seotud lootusega. Kas ema kelle laps on näiteks raskel haige pöördub jumala poole. Kas see pakub talle lohutust ja leevendust ja annab lootust - muidugi. Jumal on teatud mõttes vajalik (10 käsku ja lootuse andmine) ....aga minu jaoks ta sellega piirdubki. Ma millesegi üleloomulikku küll ei usu.

Tänava peal "usu peale surumine" ei ole õige! Üks asi, kui tullakse rääkima, aga teine asi, kui ei lasta ära minna! Vanas Testamendis oli kümme käsku raudne laks! Uues Testamendis hinged siiski pääsevad läbi usu Jeesusesse Kristusesse, aga samas loobuda tuleks võimalikult palju patusest elust ja võtta eeskujuks Jeesuse elu! See ei ole raske. Kui minna vastavasse seltskonda, siis on seda lihtsam võtta omaks parema elustiili.


Angelina..esiteks, ma pidin selle kolmanda postituse tegema ja edaspidi püüan kogu jutu mahutada ühte postitusse! Angelina, neid järjestikku postitusi ei tee ainult mina! Huvitav, et teisi sa ei kutsu korrale. Ja teiseks, kust otsast ma sul peale surun? Kas sa tunned survet? See siin on USU teema, seega võivad kõik siin oma nägemusi kirja panna!

Mis see siis on?
Ma loen siit välja esiteks karjumist ja teiseks lausa ähvardust. Võib-olla nad ei tahagi teada?

See ei ole ähvardus ega karjumine! See kõigest rõhutamine! Ma ei suru sulle ega kellelegi teisele usku peale, ma ei poolda peale surumist! Sest see viib inimesi usu vihkamiseni!

Sellisest kirjaviisist lihtsalt jääb/jäi selline mulje.

Saan aru, oleksin võinud selle väiksemalt kirjutada, võib jääda küll teatud mulje!

Õnneks, Dee-Dee, pole veel kokku puutunud asjadega, milles peaksin kõhklema ming mõtlema, et äkki ikkagi on jumal olemas. Usun UFOdesse ja muudesse sellistesse asjadesse, aga jumalaga on jah nii nagu ta on.

Usun jumalasse, aga viimasel ajal olen mõtlema hakanud kui vähe ma tegelikult kristlusest tean. Tegelikult on ju nii palju nüansse, et on luterlased, vene-õigeusklikud, kreeka-katolikud, rooma-katolikud, nelipühilased jne. Iseenesest oleks väga huvitav teada, et mis neid siis ikka eristab ja kuidas nad üldse üksteisesse suhtuvad...hereetikuteks pidamine jne. Eks ma midagi olen ikka lugenud ja kuulnud, aga kui keegi näiteks lahterdab ennast kuidagiviisi siis väike omapoolne tutvustus oleks hea :)Kui kellegiga konkreetselt asjast rääkida ei saa siis see neti ülevaade jääb ikka kuidagi kuivaks.

Austan inimesi, kes usuvad Jumalasse. Ei suhtu teistmoodi neisse, kes on kristlikud. Olen nende vastu, kes suruvad oma usku teistele peale. Seega, inimesed usuvad Jumalasse- las nad usuvad iseenda eest, pole vaja teisi sellesse kaasata.


Aga kõige olulisem on siiski usk iseendasse. Kui ei usu iseendasse, siis ei ole sul võimalustki elus läbi lüüa ja midagi saavutada.

Kunagi oli nii, et kes jumalasse ei uskunud, see oli patulik ja üldse oli usk kõige tähtsam. Tänapäeval see nii pole, kes ei usu, see ei usu, usklikud las elagu oma elu. Üldse ei saa aru neist, kellele inimese usk ette jääb, aga no, ju siis neil pole oma elu.

Nii, kolmas postitus järjest küll, aaga eelmine oli kaua aega tagasi.


Nimelt ka mina usun nüüd Jumalasse. Aga siiski, pole kristlik ega loe piiblit vnii, lihtsalt usun et ta on olemas. Olen isegi palvetanud. Üks kord oli selline tunne et pean palvetama ja noh.. Aga see ei muuda mu elu, ma ei käi kirikus ega midagi, lihtsalt nii on.

Ma lähen sügisest kateheesi kursustele. Täitsa ise jõudsin selleni läbi isikliku otsingu, kui olin lihtsalt mõned tükid omavahel kokku sobitanud, ja leidsin, et see on õige asi. Leian, et see on lihtsalt hingeline ja meeleline rahulolu, ei midagi enamat. Ei kavatse hakata pühapäeviti missal käima ega midagi, vahest ehk lähen ja vestlen veidi, kui uksed just kinni ei ole nagu tüüpiliselt ette tuleb. Ristitud ma ei ole, aga kavatsen seda lähemas tulevikus teha.
Katoliku kirikust käib jutt.

Usk, see on nii laiahaardeline sõna. Kes usub ainult iseendasse, kes ei usu isegi endasse mitte.. Igatahes arvan, et usk kui selline võiks igal inimesel olla. Usutud on ju aastatuhandeid, miks siis seda ka praegu teha ? Kuid mina ei usu Jumalasse nagu teie seda täheldate - Jumal a'la võrdub Kristliku habemikuga, keda peaks paluma põlvili ja kirkus pühapäeviti käima.. Ei, mina ei usu sellisesse asja.. Keegi meist ei tea, kui palju neid Jumalaid tegelikult olla võib. Mulle meeldivad budistlikud mõtted, samas ka meie endi - Taara ja maausu põhimõtted.. Usun sellesesse, et iga inimene näeb nii palju kui ta tahab näha ja kui ta ei taha näha, et midagi kõrgemat võiks ka olla, kui meie, siis on see tema asi, mitte kellegi teise asi.. Usun, et kõigel on hing isegi kivil.. Tähendab, minu uskumused on hoopis teised, kui need, et keegi jagab käsklusi pattude kohta. Samuti ei meeldi mulle see mõte, et usu juurde peaks viima tee preestri/ kirkuõpetaja kaudu.. Ning kindlasti ei suhtu ma usukuulutajatesse hästi, kas on vaja midagi tõestada ? Mina elan enda uskumustega ja olen vait, kui keegi küsib vastan, ei tunne et peaksin kuulutama ja seda igalpool kajastama laulude ja rongkäikude või uksetaga käimistega..

Parandus: Miks mitte seda ka nüüd siis teha ?