EEVA naistekas

Mannu, ikka mäletame sind Ma jälgin teatava regulaarsusega su blogi ka.

Sinu kirjelduse järgi kahtlustaksin ma polütsüstilisi munasarju, aga ilma ultraheliuuringuta ei ole seda diagnoosi võimalik panna. Aeg-ajalt tehakse vajadusel diagnoosi kinnitamiseks lisaks ka hormoonuuringud. Põhimõtteliselt ei tehta selle diagnoosiga mitte kui midagi seni, kuni tekib soov rasedaks jääda. Tartus on sellistele asjadele spetsialiseerunud Maie Väli, aga teoreetiliselt peaks iga naistearst midagi sellest teadma.
Igatahes, mina läksin umbes 6 aastat tagasi tavalistelt pillidelt üle minipillidele (sinu kirjeldatud kõrvaltoimete tõttu). Kui 4 aastat tagasi need ära jätsin, et lasta normaalsel tsüklil taastuda, siis noh.. see ei taastunud. Minipillide foonil mul päevad puudusid (tavaline mõju) ning päevi ei olnud ka 13 kuud pärast nende lõpetamist. Kuna soovisin rasedaks jääda, kutsuti tsükkel ja ovulatsioon ravimite abil esile. Nendega jäin küll kohe rasedaks, aga ikkagi ebameeldiv kogemus. Kogu selle tralli ajal avastati mul polütsüstilised munasarjad - mul olid eelnevalt päevad küll kõikuvad, aga tsükkel jäi (ilma pillideta) vahemikku 28-40 päeva. Muid sümptomeid mul ei olnud, nii et polütsüstiliste munasarjade sündroomi diagnoosi panna ei saanud. Aga minu ebaregulaarne tsükkel on põhjus, miks ma plaanin 2-3 last enne 30. eluaasta täitumist saada. 35-40aastaselt ei pruugi ma lihtsalt enam rasedaks jääda.

Pärast sünnitust lasin paigaldada vaskspiraali. Sellele jään ilmselt pidama ka tulevikus, sest mul mingeid kõrvaltoimeid ei olnud ning ka paigaldamine oli köki-möki (samas ei ole minu jaoks ka PAP proovi võtmine midagi erilist, vaevalt tunnen). Spiraali paigaldatakse ka mittesünnitanud naistele ja seda võib enne 5 aasta täitumist lasta eemaldada, kui soovi on. Tavalisi pille ma ilmselt kasutada ei tohigi enam, sest raseduse poole peal tekkis mul auraga migreen.
Ebaregulaarse tsükliga sobib kalendermeetod ja katkestatud suguühe siis, kui on valmidus sünnitada. Kuigi mul tsükkel kipub olema ebaregulaarne, siis iga kord, kui olen mehega ovulatsiooni ajal seksinud, olen ka rasedaks jäänud, nii et sellega ma ei riski.
Rasestumine on üleüldse täielik loterii - isegi kui kõik on korras ja vahekord õigel ajal, on iga tsükli ajal õnnestumise tõenäosus vaid 25% (alla 30-aastastel). Ja selle puhul on ka omaette küsimus, kas rasedus üldse püsima jääb. On küll ja küll neid paare, kellel tsükkel on täpne nagu kellavärk, kõik toimib mõlemal ja mitu aastat ei ole absoluutselt mingit tulemust.

Ma olen hetkel ooterežiimil. On võimalik, et mul ovulatsioon toimus, nii et järgmise nädala teises pooles testin. Praegu käib teise lapse soov jälle hoogudena peal - oleks tore, kui lastel ei tule suurt vahet, aga samas mõtlen ma meie 2-aastase igapäevaste jonnihoogude ajal küll, et miks endale sellist õnnetust veelkord kaela tõmmata Eks näis, kuni jõuludeni proovime aktiivsemalt, sest siis oleks maksimaalne vanemahüvitis mulle tagatud. Edaspidi võtame vabamalt ja ma keskendun sissetulekute suurendamisele.

Aitäh vastuste eest! Panin eelmisel nädalal just aja Maie Väli juurde. Sain küll alles jaanuarisse aja, aga mis seal ikka. Loodetavasti tasub ära. Minu arvates see on üldiselt günekoloogidelt nii imelik loogika, et kui veel last ei taha, siis me ei uuri ka midagi. Olen seda kohanud paaris kohas. Aga need naised, kes ei plaanigi lapsi? Nemad polegi uuringutele 'kvalifitseeruvad'? Veider ju.

Igal juhul jään ootama vastuvõtuaega ja loodan midagi selgemaks saada.

Veider mõelda, et paljud meist siin foorumis on siin olnud juba teismelisest peale. Nüüd oleme või mõtleme juba emaduse peale. Äge!

No näed, oledki juhuslikult õige arsti järjekorras siis
Minu günekoloog konsulteeris temaga telefoni teel, kui päevade puudumise ja PCO tõttu pöördusin. Esimene nõuanne oli "kaalust alla". Minu arst vastas selle peale, et midagi ei ole võtta Tol ajal olin normaalkaalu allosas.
Hetkel on kaalu juurde kogunenud ja tegelen selle allasaamisega, et tsükkel regulaarsemaks läheks. Suvel tegin huvitava avastuse, et korralik regulaarne (st igapäevane) trenn aitab palju kaasa, et tsükkel oleks 28-30 päeva. Loogiline ka, sest PCO(S)i puhul on üheks ohuks insuliiniresistentsus ja 2. tüüpi diabeedi väljakujunemine. Kuigi mul on veresuhkrud alati väga eeskujulikud (pigem madalad) olnud ning suguvõsas diabeeti pole, siis paha see ikkagi ei tee.

Selle varasema raviga on nii, et kui ebaregulaarne tsükkel väga häirib, siis ravitakse küll - kombineeritud pillidega. Aga kui need ei sobi, on nõiaring Iseenesest ei ole ebaregulaarne tsükkel ohtlik - pigem on tugevate hormoonpreparaatide kasutamine potentsiaalselt ohtlikum. Mina kaevasin Pubmedis ringi ja otsisin vastavat teaduskirjandust, sest ausalt öeldes tegelen selle seisundi leevendamisega nö loomulikumal tasandil, mitte ei sööks tablette. Millel on tõestatud toime (ja mida ma ise ka kasutan/rakendan): normaalkaal, regulaarne trenn, tervislik toitumine, kiiresti imenduvate süsivesikute vältimine, D-vitamiin ja oomega-3 rasvhapped. Inositoolil on ka teatud mõju näidatud (Eestis müügil Inofolicu nime all), aga selle regulaarseks tarvitamiseks peab rahakott puuga seljas olema

Sain ka lõpuks foorumisse. Õhtutl ei saa käia, kuna härra piilub.

Me käisime laupäeval sünnipäeval. Ma ei tea, kas ma olen maininud, et mees mul absoluutselt ei tantsi ja ega see mind otseselt ei häiri ka. Olime siis sünnipäeval ja värki ning siis oli naiste valik (mida mina ei kuulnud ja ei olegi oluline) ja siis üks naine (temaga ühes jahiseltsis ning ma ise tean seda naist kaudselt) kutsus tantsima. Tal oli selline ehmatunud nägu peas esialgu ja siis naine jõudis ta toolini ja arvake ära, läkski tantsima. See jutt, et ta põhimõtteliselt tõmbas tal tooli laua alt jne on täielik bullshit ja ega see asjaolu samuti ei ole oluline.
Läkski siis tantsima. Kujutate ette. Ta ei ole minuga mitte ühtegi tantsu teinud, mitte ühelgil sünnipäeval, üritusel.
Ma ei ole pahane või kade, et ta tantsis teise naisega, aga kuraaaaat, minuga ei tule tantsima ja siis teisega kohe läheb.
Tema õigustus oli, et oli naiste valik, et miks ma ei kutsunud siis. Ta ajas mul sõnaotseses mõttes sita keema. Ta ju alati on öelnud, et tema ei tantsi, isegi enne üritust mainib, et kas on ikka mõtet minna istuma ja siis saan, et ma ei kutsunud ju.....

Läksin siis wc ja tagasi tulles ajas härra end püsti ja ütles, lähme siis tantsima. Põrgusse! Mulle vaja mingit halastus tantsu. Hoidku omale! Nii ütlesin ka talle. Istus toolile tagasi.
Ma ütlesin talle kohe, seda ma ei andesta ja ei andestagi. See oli täielik löök allapoole vööd. Kui keegi kusagil mainib tantsu teemat, kohe mainin ära. Ma ei lase tal omalgi seda unustada. Las tunneb veel pikalt oma sita maitset suus.

Tulime koju, ma ei suutnud talle otsagi vaadata, sihuke reetur passis sealt vastu. Mul tekib sihuke viha, kui ma sellele kõigele mõtlen.

Mis teie arvate ? Olen süüdi, et "naiste valiku" kasutamata jätsin ??

Ja siis mina, ostan härrale auto, et tema saaks minu juures käia, kui ära kolib, muidu sitahädaldab, et tema oma jahiauto rehvidega ei sõida pikka maad.

Ma tunnen end nii rämeda kaltsuna, et ise ka ei usu....

Midagi toredat ka. Eksamid hakkavad 2 nädala pärast

Baila, mina leian, et ta tahtnud ebaviisakas tolle naise vastu olla. Ära võta seda isiklikult, sest ega see naine tea, kui tantsu vastu ta on. Sinule on ta selle ammu selgeks teinud, võõrastele- eriti, kes sellise mängu käigus kutsuma tulevad, on raske ja ka imelik seda seletada, kuna tundub selline korvi andmine. Ära pirtsuta, see tõesti polnud üldse sinu pihta mõeldud kohe kindlasti. Ma oleks õnnelik, et mul nii viisakas mees, mitte mats. Arvan et see "haletsustants" oli ka tegelikult austusest, et teistele näidata, et ka oma naisega tantsib.

Mnjaaaaa. Olen sinuga 100% nõus . Sa oled justkui mu kaine mõistus . Nüüd vaadates tundub mu postitus nii tiinekas, piinlik.

Apppiiiiiii max 2 nädala pärast hakkavad esimesed eksamid. Esimesel nädalal lausa 2 tk.

Tellisin omale riideid, kui mitte oktoobri lõpus siis novembri alguses ja nooooo neid pakke lihtsalt ei tule ega ei tule. Tellisin UK'st.
Kaua võib ?! Kus need pakid seisavad ?!

Kas nüüdseks on pakid käes? Ise tellisin 13.novembril Sheinsidest ja täna sain tellimuse kätte. Nende kodulehel sai oma saadetise teekonda jälgida ka. Kui Inglismaalt tellida, siis enamasti vist tellivad nemad kõigepealt Hiinast ja siis kõik ringlebki, kuna minu pakk sai alguse Hiinast, vahepeal oli teab kus ja siis Brüsselist saadeti Eestisse. November pidi juba olema see periood, mil saatmisprotsess aeglasem, sest inimesed tellivad jõuludeks asju.

Sain kätte!

Käisin üleeile ise postkontoris uurimas ja siis ohooo öeldi, et üks pakk on saabunud. Uurisin, et miks teadet ei ole väljastatud ning nemad väitsid, et 15 kuupäevaga!!!! on teade väljastatud. Teadet ei ole ma tänase päevani saanud.
Eile sain teise paki kätte.
Minu teada on need poed UK omad ja kaup peaks eelduste kohaselt UK'st ka tulema, aga krt seda teab.

Tahaks veel tellida, aga kardangi, et kaup ei jõua kohale ja siis pole mehele midagi jõuludel anda .

Keegi on kuulnud kulmude microbladingu'st ? Käisin seda umbes 4-5 nädalat tagasi tegemas ja öeldi, et 4 nädala pärast naaseksin, et veelkord kulmud üle teha. Kirjutasin neile 2-3 päeva tagasi ja null vastust. Kirjutasin täna uuesti.
Ma ei mõista. Kui sa oled ettevõte, kes pakub sellist teenust, siis miks see vastamine nii kaua aega võtab. See keskkond neil üldse kohapeal nii kerge, stiils "tsau pläu mis värk on" .

Kus Isabell on?

Minule tuli Eesti Postilt teade sms-ga. Võib tulla ka meilitsi või paberkandjal postkasti. Järgmisel korral soovitan üle kontrollida, kas sul on märgitud õige telefoninumber, meiliaadress ja kodune aadress.

Isabellil on minu teada hetkel kiire ja pingeline kooli ja tööga.

Peaks ka kuskile kulme tegema minema. Mul nad loomulikult erineva kujuga ja kuigi pole just väga palju materjali, mida töödelda, siis äkki professionaal oskab midagi ette võtta. Iluteemadel rääkides hakkasin ise juba mitu kuud tagasi reaalselt mõtlema rindade suurendamisele ja üsna ruttu käisin ära ka konsultatsioonis. Kuna rahaliselt on see võimalik alles alates veebruarist ja töölt ärasaamine taastumiseks on küsimärgi all, siis hetkel aega on selle mõtlemisega, et kas ikka teha või mitte. Ma üldse ei kahtle selles, et ma neid rindu kahetsema hakkaksin, mind pigem painab mõte taastumisest ja ehk ka rahaline kohustus. Üldiselt pole mind väga häirinud, et rinnad on väikesed ja peaaegu olematud, kuid reaalselt olen rindu alati tahtnud ja väikserinnalisena tunnen vist end alati tüdruku mitte naisena. Mida arvavad teised eevakad iluoppidest ja kas olete ise ka mõelnud reaalselt midagi teha?

Tere õhtust

Vahva näha, et natuke elu jälle chati tagasi tulnud! Väga tore, et teil ikka valdavalt hästi läheb

Mina elan ikka Londonis ja mõne kuu pärast abiellume ka . Külalisi ei kutsu, teeme võimalikult kahekesi. Sain mõni päev tagasi oma pulmakleidi ka kätte ja ma vist ei saakski praegu rohkem elevil olla!


Iluoppide teemal - minu meelest, kui opp on tehtud õigetel põhjustel, st siis iseenda, ja mitte kellegi teise heaks, on täiesti ok. Ise ilmselt ei teeks, sest ma olen lihtsalt täielik argpüks ses osas . Lisaks ma ilmselt leiaks sada asja, mida sellise summaga teha, mis tunduks mingis mõttes mõistlikumad ja sinna see ilmselt jääkski. Ma aastaid tagasi ka tundsin, et tahaks... aga see läks ajaga kuidagi sujuvalt üle ja rohkem ei ole sellised mõtted pähe tulnud.

Mh, Eeva jaurab tihti. Ei lase sisse logida ja ütleb, et päring keelati. Kui uuesti refreshida või lehele tulla, olen aga logitud sisse jne.. No igatahes, nüüd olen sees.

Mina saan Baila reaktsioonist täiesti aru, samas ei tea ma ise kuidas sellises olukorras käitunud oleks ja ennast teades, oleksin ehk kasutanud juhust ja ikkagi ise oma mehe tantsima kutsunud . Aga usun seda sama, mida Angelinagi.

Mis puutub iluoppidesse, siis olen nõus, et kõik on täiesti oki, kui see kõik toimub päriselt ka enda pärast, mitte mingite väidetavalt "ühiskonnanormidele" vastavalt. Samuti ei ole m i n u meelest normaalne üle opereerimine, see aga hoopis teine teema ka. Tean, et paljud emad plaanivad rindu kohendada, sest rinnad on ära vajunud. Täiesti arusaadav. Ise ei oska neist muidu väga midagi rohkem arvata, endal küll üks asi on häirinud, mida oleks soovinud eemaldada, aga nüüdseks sellega täiesti leppinud ja ei leia, et peaksin seda eemaldama hakkama. Aga eks tulevik näitab, kas võib selleks vajadust olla või ei.

Giffy on tõesti asjaga kursis - mul kooli ja tööga nii kiire ja pingeline, et pean kahjuks tunnistama, et oli eeva täiesti ära unustanud.

Esmaspäeval hakkavad eksamid. Kahes aines pole kordagi käinud ja ühes olen kahel korral vaid. Ning ülejäänud ained on mingid keskkooli kõrgema taseme asjad, millest ma mitte midagi ei jaga. Saab põnev olema.
Tööl on pidevalt selline tunne, et nüüd natuke veel ja siis lahkumisavaldus. Õnneks nüüd mitu nädalat õppepuhkust ja siis ei pea tööga jändama.

Ma arvatavasti olengi väga tiineka mõtlemisega selle koha pealt, aga mina oleks selle tantsu asja pärast ikka pahane küll. Ma olen alati kõigile ära seletanud, et ma ei tantsi, isegi kui väga lugupeetud inimene keda väga austan. Ning mina isiklikult oleks hingepõhjani solvunud, kui mu kaasa teeb kellegagi midagi sellist, mida mulle koguaeg kinnitab, et ei taha/oska/või muu vabandus.

Mul on Cristali pulmade üle nii hea meel! Palju õnne teile!

Iluoppidega olen samal nõul, et kui endale siis okei. Aga liiga palju ei tasu.

Cristal, nii ebaviisakas minust! Ma lugesin küll, aga üldse ei teadvustanud seda endale. Õnne abiellumise puhul! Mis teil pulmadega üldse plaanis? S.t kui teete kahekesi, siis kuidas? .
Alguses ma ka tahtsin hästi pisikest pulma, aga siis saime aru, et see ongi põhimõtteliselt sama seltskond, mis kogu aeg koos . Siis mõtlesime, et teeks ikka peo ja korralikumalt .. Eks see ongi täiesti paari enda asi ja otsustada, mis nende jaoks JUST see .

Aga tahtsin tegelikult ilusaid pühi soovide teile, kallid eevakad!

Vabandan, et alles nüüd vastan, vahepeal läks kiireks ja Eeva läks meelest ära Praeguseks olen ma juba nädal aega abielunaine olnud

Algul tahtsime jah kahekesi, aga paraku ei saanud nii hästi. Pidime sada naela juurde maksma, aga lubatud oli kutsuda kokku 10 inimest. (Siin paraku päris kahekesi seda teha ei saagi - meie, siis üks registrar, üks paaripanija, kaks tunnistajat... ongi juba kuus inimest koos )

Kokku oli meil 8 külalist ja päris tore oli tegelikult. Oli abikaasa pere ja mõned meie lähedasemad sõbrad (minu pere kahjuks kohal olla ei saanud). Kokku kulutasime umbes 400 naela, millest 250 oli juba pulmakoht ja registreerimistasud, Eesti mõistes riigilõiv siis.

Kleit maksis mul 12 naela ja oli täiesti perfektne . Hiinast tellisin selle mõttega, et kui sobib, siis tore, kui ei, siis pole ka viga. Ja imeliselt istus seljas.

Nüüd vahetan siin hoolega dokumente. Uus perekonnanimi on küll põnev, aga bürokraatia osa pole just kõige vahvam asja juures

Cristal, palju õnne! Nii tore, et kõik läks kenasti.

Mul on ka uudiseid: kuna sügisel üks rasedus peetus, siis ei tahtnud väga varakult hõisata. Täna aga käisin 1. trimestri skriiningus ära ning nüüd on süda rahul - meie teine laps peaks sündima septembri esimestel päevadel ehk praegu jookseb juba 14. nädal
Lisaks teine uudis: me kolime hiliskevadel-varasuvel ilmselt 3 aastaks Norrasse. Mehele pakuti ühte teadustöö kohta ning eks me siis läheme

Heiiiiiiiiii

Päris ammu pole keegi foorumisse kirjutanud. Seega nüüd kõik järgnevad postitused peavad olema rämedalt pikad, kuna kaua aega on möödas.

Teen siis otsa lahti.

Lõpetasin ülikooli ära (3 aastat) ning sügisel ootab magister. Kahjuks on Tallinnas võimalik õppida AÜ vormis ja ma juba kujutan ette kui laisk ma koguaeg olen kuna nö loenguid on vähe ning enamus tuleb kodus ära teha.

Suvel plaane ei ole ja ega siin ei saa rääkida mingisugusest suvest ka, ilmad on koguaeg nii koledad.
Käisin vahepeal Venemaal, autoga ja koos emmega (mul seal elavad ema poolsed sugulased). Nägin oma vanaema, keda ma polnud näinud mm max 20 aastat. Tuleb öelda, et vanaema ei olnud selle aja jooksul absoluutselt muutunud. Ei olnud tal näos neid meeletuid kortse (76 aastane) ning koguaeg käib ja liigub õues ringi. Kui võrrelda peika vanaemaga on tegemist kahe täiesti erineva inimesega, nii välimuselt kui iseloomult. Vanaema ütles, et meenutan talle vanaisa, aga ma ei tea, kas mu emme tundis kadedust vms kuna pööras selle lause enda kasuks ja ütles, et põhimõtteliselt on tema ainus tütar peres, kes on vanaisa moodi .
Seal Venemaal on kõik täpselt nii nagu saates "Võimalik vaid Venemaal". Inimesed elavad vaeselt, liiklus on hullumaja. Käisin ka Peterburis. See linn oli supper, mulle meeldis. Linnast oli näha, et inimesed elavad rikkalt. Mu üks tädi elab samuti Peterburis, aga sel ajal kui me Peterburis viibisime oli tema suvilas (suvila asub linnast 100 km kaugusel). Kokku olin 5 päeva.

Plaan on veel Venemaale minna. Tahaks veel Moskvasse minna ja Peterburi.

Seda olen ma vist rääkinud, et mees elab mul teises linnas ? Me ei ela koos, käib külas ? Me plaanime ka beebsut. Hetkel veel häid uudiseid rääkida ei ole, aga eks ühel päeval on.


Ma kriban hiljem lisa. Hetkel helistas sugulane ja lähme autot ostma.

Hei, siin on tõesti jube vaikseks jäänud, vaatan.
Endal pole ka mahti enam siia tulla olnud, elu ikka niipalju kiiremaks muutunud.
Muideks, soetasin endale 18 ja 22cm kontsad Vägevad!!!
Kuid nendega siiski väga pikalt olla ei taha.

Heip, käin siin ikka aeg-ajalt vaatamas, aga kas te ei tahaks kuskile mujale üle kolida? Teeks FB-is oma salajase grupi. Või on kõigile anonüümsus siiski oluline?

Heihei! Ma pole ka jube ammu siia sattunud..
Ma olen Saye ettepanekuga nõus! Teeme jah Osad inimesed teavad mind nimepidi juba niikuinii, ja vastupidi samuti.

Mina poolt. Lisage mindki.