EEVA naistekas

Avastasin piinlikkusega, et pole nii ammu kirjutamas käinud. Ja lugemaski käisin mitu nädalat tagasi.. Vähemalt oli tore järgi lugeda

Meie ostsimegi korteri (või noh, esimese korteri ostis mees, mitte mina ) sellepärast, et üürimine oli kallim kui pangalaenu kuumakse.

Ja kallikesed - te olete alla 30, ärge kohe üldse põdege meeste, kinnisvara, karjääri ja muude selliste asjade pärast! Minul on viimasel ajal mingi täielik nostalgitsemise laine peal.. meenutan pidevalt aega, kui noor (mitte et ma praegu muldvana oleks) ja kohustustevaba veel olin. Oli (tagantjärgi täiega palju) aega, olin vallaline, polnud reaalseid muresid ega kohustusi, raha samas ka ei olnud Praegu on täpselt vastupidi.

Ma jagan teiega ka nüüd rõõmu... *trummipõrin* 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva hiljem saabus esmakordselt aeg, kui laps magas 20:30-7:30 ilma ärkamata!!!!!!! Täna öösel hüüdis läbi une korraks emmet, aga panin teki tagasi peale, silitasin pead ja laps rahunes koheselt. Nii et tänane öö oli samuti total success! Arvestades seda, et viimased pool aastat on ta ärganud igal öösel 5-10 korda üles ja pooltel kordadel röökinud ja nutnud jupp aega täiest kõrist või olnud unepaanikas, siis olen rahul
Mees tegi hommikul nalja, et esimese lapsega sai see jube beebitrall lõpuks läbi, nüüd võib siis järgmise hakkama panna, et liiga mõnus ei oleks Selles osas oleme andnud vabad käed, aga otseselt ei ürita. Piinlik tunnistada, aga ausalt öeldes ei tahaks enne sügist rasedaks jääda - suvel saab siis rahulikult aiapidusid ja jooksutrenne nautida ning sügisel alustada erialaõpinguid. Aga vaatab, kuidas läheb.

Lafolle, kas see pidev öine ärkamine sul kuidagi tervisele ei hakanud mõjuma? Inimestel on küll erinev unevajadus, aga näiteks minu tegutsemisvõime sõltub väga suurel määral unekvaliteedist. Kui und on vähe või magan rahutult, avaldab see päris suurt mõju näiteks sellele kui teravana suudan mõistust hoida. Kui olen väsinud, kaob mõttelõng kergelt. Näost (silmadest) paistab ka väsimus välja. Hiljuti nägin kusagil pilti sellest, kus oli välja toodud, palju vajab mingis tähtkujus olev inimene und. Mina olen sõnn ja see läks täppi - oli vist 26 tundi ööpäevas ehk siis jah võiks küll , kuigi ärkan ka vabadel päevadel varakult äratuskellaga.

Füüsilisele tervisele ja välimusele (vist) mitte, vähemalt ise ei täheldanud. Küll aga (tagantjärele hinnates) laastas see jubedalt vaimset tervist. Ehk siis, naised, kui soovite olla pidevalt närviline, tige, halva keskendumisvõime ja nullis libiidoga, siis piirake und 5-6 tunniga ööpäevas ja seadke iga 15-60 minuti järel endale äratuskell
Siis seda nii mustades toonides ei näinud, aga praegu on küll hirmus meenutada. Ehk järgmine laps on vastukaaluks low maintenance?

giffy kirjutas:


Vanusega oled õiges kandis. Töökohti on jah mitmeid olnud, kõige pikemalt olen ühes kohas olnud 3 a, seejärel 1 a (aga siis ma ei lahkunud otseselt omal soovil, vaid kolimise tõttu) ja nüüd viimati 6 kuud. Mingeid lühikesi otsi on veel olnud (projektipõhised asjad + suvetööd), aga neid ma CV-sse ei olegi vist pannud, võib-olla väga alguses, kui veel töökogemust polnud. Ja mina just tegelikult arvan, et katsetamine, erinevate tööde tegemine on just kahjuks, sest tööandja vaatab, et mis värk on, miks nii palju erinevaid töid oled teinud ja nii lühiajaliselt. Seetõttu panengi CV-sse vaid need kaks pikemat otsa, kui need haakuvad.
Välismaaga on see, et ma ei kipu sinna. Pikemaks ajaks läheks puhkama küll, aga mitte tööle-õppima. Ma just tunnengi, et mul on liiga palju elumuutusi Tahaks just stabiilsust. Ja siis kui stabiilsuse saavutan, siis tahan kindlasti elumuutusi

Mhmm, läksin 24 aastaselt.

Kuidas te suhtute, kui peo käigus filmitakse seltskonda või osa seltskonnast ? Ma olin laupäeval sünnipäeval ja jõin end purju, aga see jäädvustati ja siis järgmisel hommikul teised irvasid mulle näkku. Öeldi küll, et see kõik oli nii naljakas ja kõigil oli lõbus, aga no mulle ei paku erilist pinget ennast vaadata, kui ma pole kõige kainem. Härra käib peale, et ma vaataks videot (2 tükki), aga ma üldse ei taha, minu jaoks ei ole isegi see mitte naljakas.

Eestis hindab tööandja esmalt tõesti lojaalsust selle põhjal, kui palju on sul CV-s näidata töökogemust ühel kindlal töökohal (nagu aru olen saanud, siis välismaal on oluline pigem see, mida oled oma töökohal saavutanud/korda saatnud). Kui aga CV-st kaugemale jõutakse, on enamik jõud ikkagi motivatsioonikirjal ning kõige rohkem vast mõjutab tööintervjuu, kus intervjueerija saab mingil määral aimu sinu isiksusest. Eks oleneb asutusest, erialast, ülemustest jmt. Mulle lähedaste inimeste seas on mitmeid väga edukaid inimesi, juhte jm ning mulle kui noorele üpriski ambitsioonikale inimesele on öeldud, et tähtis pole mitte see, kui mitu baka-, magistrikraadi sul on, vaid loeb suhtlmisoskus. Oma kogemus ütleb samuti. Olen ise laineid löönud oma isiksusega (huumorisoon on väga vajalik!) ning üks isik ütles, et pean oma vanematele edasi ütlema, et nad on mind väga hästi kasvatanud ja teine väga haritud isik, kellega suhtlesin vaid pool tundi, läks ja surus mu vanemate käsi ning ütleski neile, et nad on mind suurepäraselt kasvatanud. Eks olen ka ise enda kallal väga-väga palju tööd teinud. Ühesõnaga tahan seda öelda, et kui jõuda CV-st edasi töövestlusele, siis enamasti on kogu jõud sellel (okei, oleneb jällegi, missuguse tööalaga on tegemist).

Baila. Mina suhtun sellisesse filmimisse väga halvasti. KIndlasti ei tahaks ma oma purjuspäi käitumist hiljem näha. Pole väga täiskasvanulik tegu niimoodi filmida. Juuakse ikka seinte vahel ja see, mis seal toimub, jäägu parem sinna.

Selle filmimise osas ei ole ma üldse asjadega rahul ja igatsen 10 aasta tagust aega. Vanasti oli see, et kui said piinliku asjaga hakkama, siis teadsid seda sina ja nägijad, aga vähemalt polnud see kõigile näha. Aga praegu on kõigil kohe kaamerad väljas ja pildid ja videod tehtud. Võtke või näiteks facebooki "märgatud...." grupid. Pidevalt pildid ebasobivast riietusest või muudest asjadest. Ükskord nägin kuidas oli pilt tehtud mehest, kes ostis vaiba ja viis seda bussiga koju. Polnud isegi suur vaip, aga kellelegi oli see nalja teinud ja kohe pilt netti. Õnneks oli kommenteerijatel rohkem oidu ja sõimati pildi tegijat, aga ega see ju pilti olematuks tee.
Rääkimata muidugi läbude piltidest ja filmidest....

Ma kirjutasin sellele, kes video tegi ning ta ütles, et kustutab selle ära ja küsis, kas ma olen pahane, et filmis ja rääkisin nii nagu arvasin. Vabandas!

Isabell, absoluutselt. Ma igatsen samuti neid hetki, kus seltskonnas viibides ei võetud esimese asjana taskust nutitelefon.

Kaitsesin kolmapäeval oma uurimustööd ja sain täna teada, et minu juhendaja ei olnudki komisjoni esimees, vaid minu karistusõiguse õppejõud oli ning ta oli kõik tööd koju viinud ja loeb neid. Ei suuda oma hinnet kuidagi ära oodata.

Mis siis suveks plaanis ? Keegi rulluisutamas ka käinud on ?

Tere-tere! Keegi veel siin käib? Kuidas läheb?

Ma olen täitsa olemas - käin aeg-ajalt piilumas, ega keegi midagi kirjutanud pole
Meil kulgeb vaikselt. Olin esimest korda eelmisel nädalal lapsest üle 12 tunni eemal ehk kokku 6 päeva. Tundub, et suht hästi läks, mingeid suuremaid probleeme ei olnud õnneks. Mul olid keskmiselt 10-tunnised tööpäevad, aga kogesin seda kui maailma mõnusaimat puhkust
Kuu alguses kogesin maailma kõige efektiivsemat dieeti ehk kõhugrippi - 3 kg läks nagu niuhti, neist 2 püsivalt. Miinuseks oli 12 tunni jooksul üle 10 korra oksendamas käimine. Ütleme nii, et toitumiskava jälgimine on tunduvalt mõnusam
Suurematest uudistest - võtame endale koera. Loodetavasti kulgeb kõik kenasti ja elukorraldus loksub paika. Pean endas kannatlikkust kasvatama - 2aastase jonnihood ajavad vahel küll juhtme totaalselt kokku.

Minul läheb normaalselt. Ootan puhkust, kuigi praegu ka suht puhkus - iga nädal vaid 3 päeva tööl. Nüüd vaid 4 nädalat puhkuseni jäänud.
Ilmad teevad kahjuks kurvaks - liiga palavad. Vahepeal olid nii mõnusad kergelt jahedad... Eks ma pole kunagi rahul.

Täna hommikul läksin tööle ja linnavahel oli tõsine heinategemise lõhn - muru oli värskelt niidetud, aga kuna nii kuiv on, siis lõhnas nagu hein ja meenutas sügist

Räägin natuke ka endast. Otsustasin elama jääda ikkagi Eestisse. Välismaa asjus jokutati ja ületati kogu aeg antud tähtaegu. Lõpuks sain kohta, kuhu väga-väga tahtsin, aga kuna nad tähtaegadest üldse kinni ei pidanud, sai minul kõrini ja tegin teised plaanid. Kusjuures üleeilegi sain ühest kohast tagasisidet, et nad tahaksid mind, aga olen oma otsuse juba teinud. Oma välismaa unistust saan teostada teisiti. Algust tegin juba ühe spontaanse üliägeda tripiga ja seda täiesti üksinda. Kõik läks superhästi ja enamgi veel. Lasin selle jooksul mitmest senisest tõekspidamisest lahti, avastasin endas häid külgi, mis Eestis peidus on jne. Põhiline on see, et avastasin, kui julge ma tegelikult olen, kui olen väljaspool tavapärast mugavustsooni. Lisaks sain laheda "romantilise" kogemuse, mida terve elu meenutada. Eestis tagasi olles oli alguses mõnus, aga vähem kui nädalaga tekkis masenduselaadne asi. Nüüd vaatan, kas õnnestub veel natuke raha koguda, et taaskord mingi tripp ette võtta. Kuigi ma olen tegelikult väga töökas inimene, siis viimaste kuude jooksul olen avastanud, et pead võtavad pigem hedonistlikud jooned, aga samas saan hetkel seda natukene vastutustundetut ilma nöörideta elu elada.

Mulle tundub, et sellisel juhul, Giffy, tegid küll õigesti. Üksi asi on spontaansus, aga teine asi on logisevad poolpidused plaanid. Nii tore oli sinu postitust lugeda - kuidagi selline helge ja värske hingamisega. Kui ma vaba ja vallaline oleksin, siis oleksin lisaks kadedusele ka endale peale tige, et mina sellist asja ette pole võtnud
Kui saladus ei ole, mis riigis käisid ja kuidas? Ja mis romantikat tegid?

Ma ise ka uhke ja õnnelik, et sellise asja ette võtsin. Elamise tunne kohe! Aitas hästi ka selle vastu, et mul meest pole. Seal ma sellega leppisin, aga praegu on natuke kurbus ja tahaks kedagi.

Tead, ma hea meelega võiksin rääkida, mis riik, mis romantika jne, aga ma siin hästi ei julge, kuna kunagi ei tea, kes tegelikult lugeda võib ning võib-olla riikide ja üldse selle välismaa jutu järgi võib keegi mind tuvastada. Võiksin sellest kirjutada Skypes või kus iganes privaatsemas kohas. Siiski ma sellest Skype süsteemist aru ei saanud - Flower lisas mind, aga samas ma ei saa ju niimoodi teistega ühendust?! Mul on vanast ajast muidu eeva meil ka ja selleks on See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , nii et kui sa kuulda tahad mu seiklustest, siis võid mulle kirjutada, sest ma vabalt räägin, kuigi ei tea, kas sinu silm kannatab.

Kirjutasin sulle

Tsaukiiiiiiiii

Siin jääb küll iga korraga aina vaiksemaks ja vaiksemaks . Mis värk on ?!

Viibisin eemal, kuna ülikooliga oli palju tegemist ja nii olulised eksamid on, täpsemalt 1 eksam oli niii raske ja oluline ja õnneks eile sain teada, et sain selle läbi ning sain veel hea hinde.
Jäänud on veel üks eksam, karistusõigus.

Ülejäänud elu on üsna stabiilne, käin tööl, maksan arveid . Nii palju veel uudist, et üritame last saada.
Esimesel üritamisel tuli selline hirm sisse, et võtsin SOS pilli, kuna nii hirmutav tundus asjaolu, et mul veel vaja ülikool lõpetada + tööl käia, aga õnneks rääkisime härraga ja rahustas mu maha. Seega, kui tuleb siis tuleb .


Mis ise teete ? Naguniii käite siin piilumas , kirjutage siis midagi.

Appike, ma ei ole veebruarist saati siin käinud. Kuidas aeg lendab. Hetkel no niiii kiire, et siia foorumi tõesti ei ole aega lihtsalt tulla. Pean tõdema, et ei ole ka väga meeles olnud seda teha kogu virr-varri keskel. Võtan nüüd või lähipäevil kindlasti ette ja loen, mis siin vahepeal toimunud on.

Kiired ajad on igal pool, igas asjas ja noh.. saladuskatte all võin öelda, et kohe-kohe on lõppemas üks kiire "asi", sest kihlasõrmuse saan vahetada abielusõrmuse vastu

KAS MA SIIS TÕESTI AINUS, KES SIIN IGAPÄEV KÄIB ????

Ooooo mis vahva uudis Flower. Uudishimu tapab, lasku detailidesse .

Nii toredad uudised teie mõlema poolt!
Meie oleme hetkel töisel puhkusel, st mina töötan (kuigi koormus on lebo) ja mees askeldab sellel ajal lapsega Vahelduseks ülimõnus, kui on aega niisama olla ja ei pea kogu aeg rabelema..

Lafolle, mul üks meditsiiniline küsimus.

Mul juba mõned päevad hommikul ärgates on vasaku käe nimetissõrm jubedale kange, et kui sõrme painutada on päris valus, aga ei ole talumatu valu, tundub, et närvivalu vms, kuid siiski tuleb tunnistada, et üsna valulik. Peale ärkamist umbes 20 minuti möödumisel ei ole sõrmes mingit valu ega kangust. Ma nagu ei teaks ka, et ma öösel selle sõrmega midagi teeks

Kas ma peaks muretsema ?