EEVA naistekas

Mul käib lugemine periooditi - vahepeal on pikk aeg, kus ei loe üldse ja siis loen jällegi mitu raamatut jutti. Varsti hakkab puhkus ja kavatsen siis end käsile võtta. Isabell, oskad mõnda teost soovitada?

Ma võin soovitada, iseasi kas need sinu maitsele on, sest need sellised noorte fantaasia värgid.

Mu üks lemmikuid on Maggie Stiefvateri värina triloogia. www.tnp.ee/sarjad?id=48
Kiiri Saare "Ruubeni liblikad" mõlemad osad meeldisid mulle.
Nüüd sel nädalal lugesin Tumenejaid www.apollo.ee/tumenejad.html Väga meeldis selle loo lõpp, kuigi autor mainis mingis intervjuus, et tuleb ka järg võib-olla. Eks ole näha kas tuleb tõesti.

Ma olen läbi lugenud ka suure osa Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev poolt korraldatud noorteromaanikonkursside töid, mis on võitnud või muul kujul ära märgitud. Mulle meeldivad eesti autorite noorsooromaanid ka, sest neid lugedes tuleb nagu nostalgia peale

Suhetega läheb mul samamoodi nagu on läinud viimased 4 aastat. Üldiselt ei kesta nad üle 3-4 kuu ja tavaliselt pärast lahkuminekut jääb selline kokku-lahku suhtlemine ka edasi. Kevadel oli üks suhe, kus olin väga armunud, kuid noormees lõpetas selle. Suvest hakkasin kellegi teisega kohtuma, kuid tänaseks on ka selles suhtes nii palju probleeme. Peale lahkuminekut tavaliselt tekib ikka keegi, niiet üksi ma ei ole, aga kaua ka need suhteid ei kesta. Hetkel ajab närvi peamiselt see, et noormees on nii... ma ei teagi... kamandav või .... toores.

Mul on ka välimuse juures asju, mis üldse ei meeldi, aga paljudes olen ise süüdi. Töötan nii palju ja nii pikalt, et paljud probleemid pigem väsimusest, väsimus karjub peeglisse vaadates ka. Kehakaaluga õnneks probleeme ei ole. Magistritöö ja koolis käimise ajal kippus kaalus kergemini juurde tulema, kuid tegelikult olin ikkagi samas kaalus, kui juurde tuli, siis võtsin end jälle kokku jne. Hetkel aga juba kool läbi ja tegelikult söön igasugu jama, aga õnneks kaalus juurde ei tule.

Raamatuid ei jõua üldse lugeda, kuigi väga tahaks. Vaba aega ei ole just palju.

Mul on Facebooki sõbralistis üks naine, kelle maailmavaatega pole ma kursis olnud, kuid ta on viimased pool aastat olnud väga aktiivne kõikvõimalike teemade puhul viha õhutamisega. Need teemad on peamiselt seotud pagulaste ja kooseluseadusega. Kui varem võisin veel silma kinni pigistada (ma ei poolda ka pagulaste sisse toomist, kelle taust on teadmata jne, kuid ma ei lähe närvi kui tänaval suvalist mustanahalist näen), aga nüüd on ta läinud nii keema selle lasteraaamatu peale, kus oli juttu homoperekonnast. Appiiii, ma ei saa aru lihtsalt, KUST otsast on see homoPROPAGANDA? See raamat on ju erinevatest peremudelitest, kus on homode kõrval räägitud ka üksikvanemaga perest jms. Ja siis ta on veel nõus nendega, kes õhutavad ahju ajama kirjastajat, kes raamatu avaldas ja lastekaitsetöötajat, kes "Radaris" raamatut hästi kommenteeris. See on naljakas, kuidas tegelikult ei nähta palju suuremaid probleeme kui üks lasteraamat, mis ju paljude lapsevanemate elu kergemaks teeks asjade selgitamiseks, laste sallivuse suurendamiseks. Suunaku oma energia pigem näiteks sellele, et ajagu ahju need vanemad, kes on oma laste juurest ajama pannud nii, et isegi rahaliselt ei toetata. Oeh.. sain välja elada.

Ma ei ärritu enam selliste inimeste peale, kes äärmusi vihkavad ja õhutavad vaenu. Hoian eemale, kuna nad on oma vaadetes nii veendunud, et ei lase teistsugusel arvamusel end mõjutada. Olin mõned aastad tagasi suhtes ühe tropiga, kes tohutult vihkas geimehi. Ärritusin iga kord, kui ta hakkas homosid sõimama. Astusin nende kaitseks välja, kuid sellest polnud tolku. Tõeliselt hea on, et ei puutu temaga enam kokku ega tea tema tegemistest midagi.

Meestest rääkides (sellest teemast ei saa kunagi küllalt!), siis hakkasin järsult mõtlema oma viimase eksi peale, kellest lahus oldud juba 1,5 aastat. Veel kaks nädalat tagasi olin temast täielikult üle saanud. Umbes maikuust saadik polnud kuni selle nädalani temast "selliseid" mõtteid mõelnud. Nüüd mõtlengi, et kas ma siis pole temast üle saanud.. Olen selle 1,5 aasta jooksul mitme meesterahvaga tutvunud, kuid ilmselgelt pole nendest asja saanud. Praegu ei viitsigi uute meestega tutvuda.. pettumus pettumuse otsa (sõna otseses mõttes tõmban enda poole friike). Üksi olemisest on ka kopp ees.

See aasta on läinud linnulennul. Uskumatu, et juba tuleb uus. Olen oma selleaastastest lubadustest kinni pidanud. Mõni asi on nii ja naa. Uueks aastaks peaks ka midagi juba kirja panema.

Mul algas nüüd puhkus. Olin omadega juba täiesti läbi. Nüüd on hea, saab aega enda järgi rohkem planeerida (kuigi mõned kohustused on ka). Olen siiralt õnnelik, et saan nüüd rohkem trennis käia ja toitumisele rohkem tähelepanu pöörata. Isegi raamatu ostsin ja hakkasin juba otsapihta lugema. Puhata on mõnus!

Ma kohtusin vahepeal üle 2,5 kuu oma abikaasaga Saame veel 5 päeva koos olla, siis läheb ta koju tagasi. Aga 3,5 nädala pärast tuleb uuesti ning siis läheme juba kõik koos koju..
Jõulud veetsin peamiselt tööl, aga sellest hoolimata oli täitsa tore.

Minu FB sõbralistis ongi vist tolerantsed ja hästi mõistlikud inimesed (või siis need, kes on veits tropid, hoiavad suu kinni ). Muidu peaksin küll blokki kasutama, sest mind ajab niisama plähmimine meeletult närvi.

Negatiivsetest asjadest nii palju, et varsti täitub 2 aastat öist magamatust. Viimased nädal aega on lapse ööunne minek võtnud aega 1-2 tundi ja seda meeletu röökimise saatel. Lohutan ennast sellega, et ka see möödub..

Mul ka üks lähedane meessõber, kes väga suur homodevastane ja rääkimata siis pagulastest. Teeb jube kurvaks, sest ma ei salli selliseid inimesi, me aga kunagi üsna lähedased olnud ja ta mu venna ja kogu perega väga lähedane siiani.
Ning ta pole lihtsalt vihkaja, ta käib lausa Toompeal piketeerimas...

Tal endal on väike poeg ja ma mõtlen kogu aeg, et mis juhtub, kui ta oma poeg osutub omaoosihardajaks? Mis ta siis teeb? Kunagi ei või ju teada...

Muul teemal. Kuidas teie jõulud möödusid? Mul polnud see aasta üldse jõulutunnet ja ma läinud ka koju- ehk seetõttu? Siiski mul hea meel nad möödas
Kuidas aastat vahetate? Minul nii, et jäin nii raskelt haigeks, et pidin töölt koju jääma. Kui seda ülemusele eile teatasin, siis vihastas ja ja viskas toru hargile. Eks omamoodi saan aru- pidin aastavahetusel ringis kõik päevas tööl olema, aga nagu ma talle ütlesin, siis ma tõesti ei valinud seda aega välja. Mul oli eile-üleeile kaks vaba päeva ja tõesti lootsin, et läheb üle aga oli hoopis vastupidi- läks palju, palju hullemaks. Ma eile õhtul võtsin unerohu, et magada, kuna siis natuke kergem.
Mu nina nii paistes, kurk valutab ja terve kõri ning isegi kopsud valusad kui köhin. Arst ütles, et tavaline gripp ja angiini pole, aga ma ei mäleta aega, mil nii katki olin. Eile tuli ninast verd vahetpidamata kui nuuskasin ja kohati lausa purskas, nii kui salvräti ära võtsin. Leidsin täna päevavalges veel veretilku elamises.
Täna on natuke parem ja nina ka pidama jäänud. Palavik ikka ja miskit seda alla ei võta. Õnneks vaid 37 seega ei muretse.
Seega mu plaanid aastavahetuseks väga kodused, mida nad aga oleks olnud ka siis, kui tööl oleks olnud.

Tere kallid naised! HOIATUS! Pikk jutt

Minu viimasest postitamisest on ka juba päris tükk aega möödas, viimane kord jäigi vist Giffyle vastamata, et kuidas meie tööga sai/saab, kui niivõrd kolime. Vastuseks, me oleme ettevõtjad ning meie olemegi ülemused ning oma ajaplaneerijad. See on aga täitsa teine valdkond ja teema, millest siin rääkida ei taha (tegelikult tahaks, aga ei saa), sest tahan võimalikult palju anonüümsust siin säilitada .

Aga minu elu on väga palju muutunud vahepeal. Nimelt "Meie-st" on saanud veelgi suurem "Meie" . Oleme nüüd pisike perekond, ei pole küll inimlapsega saavutanud perekonnastaatust, vaid hoopis looma lapsega. Tema on meid nii palju õpetanud ning kuna temaga on nii palju tegemist ja ka alguses kui ta veel titam oli, siis ta tõesti oligi kui väike inimbeebi. Pani meid proovile ja ma nägin, milline oleks meie suhe, kui looma asemel oleks meie endi laps. Esimesed nädalad olid väga pingelised, meil mõlemal oli tööl kiirem aeg ning siis veel loom, kes tita ja vajas tohutult hoolt ning tähelepanu.. Aga välja tulime sellest! Ja eks ikka endile tundub alati olukord hullem kui see võib-olla kõrvalseisjale tunduks. Sealhulgas ka kaasa abi. Kui ma alguses tundsin kuivõrd vähe mul on kaasa abi ja toetust, siis tegelikult tagasivaadates ning vaadates, kuidas teistel - mul oli seda kordades rohkem! Pereliikme juurdevõtt oli meespoole initsiatiiv rohkem, olime plaaninud, kuid ei arvanud, et nii ruttu ja et jutust nii ruttu reaalsus saab. Seega jah - meie elu on nüüd muutunud ja see kallis elusolend on meid mehega nii palju lähendanud. Näidanud meie nõrku kohti ning tugevdanud kõike. Ma tean nüüd ette kujutada, milline hakkab meie elu nägema välja, kui saame ka päriselt lapse. Ja ma tean, et mu mees toetab mind , aga kindlasti suudan ma sel ajal viriseda, et ta üldse ei toeta .

Jättes selle teema kõrvale, siis see aasta on olnud väga äge aasta. See aasta mahutas mitu olulist sündmust, kaks neist kõige olulisemat - kihlus ning perekonna juurdekasv . Kihlusest rääkides siis.. Ma ei arvanud, et pulmade planeerimine niivõrd rahakulukas on. Ei tahagi ju mingit suurt fancyt pulma, lihtsat, kena pulma, hea muusika ja pulmaisaga. Maitsva söögi ja joogiga. Aga kuivõrd kõik maksab!! Sõna PULM on võlusõna hindade tõstmisel. Meie esialgne eelarve oli 5000 eurot, et proovime sinna sisse mahtuda (külalisi tuleb nii umbes 70-80), siis nüüd on see summa kahekordistunud (s.t kalkuleerides kõike kokku). See on lihtsalt õudne! Keegi ei tee põhimõtteliselt tööd alla 500 EUR, iga asja peale umbes 500-1000 EUR on tavaline taks. Kohutav. Nii on see summa kerge tulema. Tahan fotograafi ja videograafi: Esimese osas olen nõus rohkem järelandmisi tegema, sest et minu jaoks video veidi tähtsam. Riiete osas olen teinud kõige suurele järeleandmise. Õigemini, mis järeleandmise.. minu jaoks ei ole kleit niivõrd oluline. Õigemini ma ei raatsi pulmakleidi peale 500 eur kulutada, mitte isegi 300.. Eelarveks on 200 EUR ja leidsin paar varianti Hiinast. Seega tellin kliendi Hiinast! Enne proovin küll sarnase tegumoega kleite Eestis, et teada, kas üldse sobibki endale selline stiil.. Aga olgu aitab pulma jurast .

Vahetades nüüd täiesti vastandlikult teemat, siis ma mäletan, kui valus oli olla vallaline. Nüüd saan ma sellest veelgi rohkem aru, kui valus see tegelikult oli. Õigemini, minu lahusoleku periood oli ju nii lühike - umbes kaks kuud. Aga reaalselt olime lahus paar nädalat, nii et ma kolisin ära ja me enam ei hüpanud koos voodisse, mida kooselades lahusaja jooksul ikka mitu korda juhtus. Aga kui ära kolisin, siis iga päevaga läks omamoodi kergemaks. Ja sõbranna soovitustel tegingi mina tutvumisportaali kasutaja. Ja ohohoo, kus iga õhtu oli chattides sisustatud. Kirju aina tuli ja tuli (minu nime ja pilti ei olnud kuskil avalikult), ma ei jõudnud kõigile vastatagi. Selekteerisin mõne ilusama ja huvitavama välja, kellega ka mujal suhelda julgesin, päriselt oma nime all. Teine sõbranna ütles, et see kõik on mõttetu ja nad kõik on enamjaolt ühe asja peal väljas. Ma teadsin seda, sest et ühe noormehega meil oli väääga siivutu jutuajamine.. Aga kuna ta mulle sümpatiseeris, olin esimest korda täisealisena vallaline, äsja lahkuläinud, siis why not? Ja kui ei oleks juhtunud see, et ma uuesti oma kaasaga kokku oleksin läinud, eeldatavalt oleksimegi ka jutuajamised reaalsuseks teinud. Päris õudne?! Käisin peol, sain meestelt tähelepanu, osad mehed, kes teadsid (ühtlasi teadsid mind), et olen vallaline, muutusid üsnagi teistsuguseks minu seltskonnas Nautisin enda meelest elu, olen seda ka enne kirjutanud, aga tegelikult mis see kõik oli? Appihüüe, ahastus, enesepetmine.... Ja teiegi naised vallalised - ärge nutke mehi taga! Selleks ei peagi ISE midagi otseselt ära tegema, et kaasa endale leida. Mina leidsin endale kaasa ja tulevase abikaasa, kellega nüüdseks pea 7 aastat koosoldud perioodil, mil ütlesin endale: EI MEESTELE! Mitte et kõigil nii oleks, aga konkreetselt meesteleidmine.. ma ausalt ei tea kedagi, kes oleks niiviisi endale ka TAHETUD kaasa leidnud. Jah, niisama S. suhteks jne, on võimalik, aga päris kaaslaseks... ei.. Ikka tuleb ta kuidagi ootamatult ja hoopis nii kui ei oleks osanud oodata - ühistranspordis, kohvikus, poes.. kus iganes võid Temaga kohtuda...


Homo-ja pagulasteemast (mis pole ju üldse sama teema) rääkides, siis ei ole ka mina kummagi "pooldaja". Leian, et omasooihardlus on hälve, aga aktsepteerin neid nii palju, et las nad olla siis. S.t ma ei karju kuskil, et vihkan neid (ma ei vihka ka, ausalt), lihtsalt minu jaoks see ei ole normaalne. Ja ma ei mõista seda, et kui minu jaoks see ei ole normaalne, siis miks mina ebanormaalne kohe olen? Ehk siis, inimesed kes toetavad homondust (s.t ütlevad see on normaalne), räuskavad vastu, kui sa arvad vastupidist, et oled kohe vihkaja ja teab mis. Seda ei aktsepteerita lihtsalt, et sinu jaoks see ei ole normaalne. Miks ei või olla mitu arvamust? Ehk siis, see et ma ei pea omasooihardlust normaalseks, ei tähenda et ma automaatselt neid vihkaks. Sealhulgas ei pea arukaks kuskil (sotsiaal)meedias karjujaid, sest tavaliselt nad lihtsalt räuskajad, ei oska argumenteerida ja oma seisukohti arukalt väljendada. Seda mõlema osas - nii "pooldajate" kui "vihkajate" osas. Sama teema on pagulastega, ma ei poolda seda massiimbumist Euroopasse, aga see ei tähenda, et ma karjuks ja lõugaks kuskil, räägiksin et nad kõik on värdjad (kuidas inimesed võivad üldse nii öelda?) vms. Sealhulgas on täiesti haiged postitused, et nägin mustanahalist poes jne. See ei ole normaalne. Aga ei ole ka normaalne pigistada silma kinni selle ees, mis tegelikult see immigratsioon Euroopale tähendab. Kahju, et sellepärast kannatavad muust rahvusest (ja ka rassist) inimesed, kes korralikult ja ausalt siin Eestis elavad ja raha teenivad.

_

Jõulud läksid väga vaikselt, mingit jõulutunnet ei olnud. Vist perekonnas mitte kellegi peale laste. Üldse olid väga imelikud jõulud. Kingitusi kaasaga see aasta ei teinud üksteisele, aga kinkidest me siiski ilma ei jäänud . Aastavahetuse veedame rahulikult pere seltsis, järgmine aasta on plaan korraldada aastavahetuse pidu , kuhu tuleks ikka mitukümmend inimest kokku. Ei olegi kunagi aastavahetusel muideks pidutsenud, alati pereseltsis või kallimaga rahulikult olnud.

Angelina - head paranemist sulle, siin Eestis ka kõik meie lähiringkonnas haiged. Üks tõbi läheb, teine tuleb. Õnneks on ilm külm, et patsillid enam levida niiviisi ei saa, küll on kergem aga külmetused tulema. Muideks, alguses kaugelt vaatasin, et sul on UH foto profiilikaks .

_

Ja tõesti viimane teema: olen võtnud plaani minna hüpnoteraapiasse, et saada lahti oma hirmudest ja nõmedatest mõtetest. Tean, et kõige selle osas, mis mul kallimaga oli, saan ma üle, selleks läheb paar aastat. Samas siiski vahel vahelduva eduga mind kummitavad teatud mõtted.. ja ma ei tea miks.. Tahan lasta lahti, minna rahulikult edasi. Eriti veel, kui hakkad inimesega abielluma, TEAD et ta armastab sind, näed seda tema silmist ja käitumisest.. aga ikkagi miski kammitseb ja teeb veel veidi haiget... Tahan sellest lahti saada või leida põhjus MIKS...



*Mulle meenus, et kunagi oli MSN-is Eeva chat . Peaks vist Skype midagi sarnast organiseerima . Samas see vist veelgi rohkem vaigistaks seda portaali siin..

JA ILUSAT AASTAVAHETUST NING VEELGI KAUNIMAT UUT!!!!!

Flower, nii tore, et siia aeg-ajalt ikka kirjutad Sinu mõtetega olen peaaegu 100% nõus (mõned isiklikud arvamused kõrvale jättes).
Meil oli vaikne aastavahetus pere seltsis. Tore oli see, et siin kuulsime esimest korda paugutamist eile kl 23:30 paiku ning seda oli väga lühikest aega ja tagasihoidlikult. Lapsevanematel ja loomaomanikel oli kindlasti muretum Eestis ajab see närvi, et pidevalt käib mingi püromaania terve detsember kuni poole jaanuarini. Siin ma ei ole muidugi näinud ka, et poodidesse lükataks pürotehnika putkad püsti.
Aga nüüd on vahelduseks mõnus pikk nädalavahetus, kavatsen seda nautida ja teha ainult seda, mida viitsin

See Skype vestlus kõlab täitsa huvitavalt Ilmselt mõjutab siinset vestlust ka see, et anonüümsuse säilitamine avalikus foorumis võib aeg-ajalt keeruline olla ning nagu ma mäletan, on varem sellega probleeme esinenud.

Ja muidugi kõige paremad soovid teile uueks aastaks!

Kaunist uut aastat!

Katsetasin lõpuks seda fotoepilaatorit, mille umbes kuu tagasi soetasin. Proovin erinevate piirkondade peal, kuigi algselt mõtlesin vaid kõhu peale. Eks see omamoodi jantimine ole ning kuigi olen kõik materjalid mitu korda läbi lugenud ning videogi ära vaadanud, siis pole ma ikkagi kindel, et 100% õigesti teen. Pealegi hirmutab mind tugev valgusimpulss.

Oeh, Flower, sa nii emotsionaalne inimene

Head uut aastat kõigile!

Skype? Kas mõtlete et videokõne kõigiga või chat seal? Meil oli alati millest rääkida kui meil need chatid olid Mäletan ma saandu mahti vetsugi minna, jäid kohe nii palju maha!

Skype´i ideed pooldan minagi!


Aga need, kellel on telefonis netipakett, kui suur andmemaht teil on ja mis kiirus?
Ja kui juba küsimiseks läks, siis teie, kes te lauvärve kasutate. Kas teil on mingi suuremat sorti palett? Plaanin ka seda kunsti õppima hakata, aga ei oska valida, millest ostmist alustada.

HEAD UUT AASTAT!!!

Saye, soovitan Zoeva En Taupe silmavärvide paletti. Suurepärane hinna ja kvaliteedi suhe. Pigmentsioon värvidel on hämmastavalt hea.
Meie lettidelt on Isadora enam-vähem.

Minu netipakett on 1,5GB ja 3 Mbit/s ja täielik saast. Maakohtades pole netti ollagi, mitte midagi ei lae lahti, ajusurm.

Flower, me võtsime ka neljajalgse lapse, 6 kuud tagasi. Saime ta nii tilluksena, et toitsime pudeliga, iga 2-3 tunni tagant. Kuni hetkeni saan järeldada, et meie laps saab suurepärase isa ja enam-vähem ema . Neljajalgne on oma valiku teinud, tema boss on minu teine pool.

Olen Skype poolt!!! Teeme ära!!

Lafolle, pea vastu. Ühel päeval tuleb see päev, kus sa saad magada, öösel

Jah, kui laps 18 ja kusagil mujal magab ühe öö


Ma Zoeva pintslite fänn. Tasapisi kogun neid, viimane ost oli kulmupintsel, millega väga hea ka lainerit teha. Kaustan kulmugeeli ka laineriks - kuidagi matim ja parem

Ma ka Skype poolt!
Msnis tõesti jutt jooksis ja korra eemaleminek oli keeruline

Skype all mina mõtlesin ikka chati, mitte videokõne, seda vist mitmekesi teha ei saagi? Ei ole nii tuttav selles osas. See oleks vahva, aga kuidas see ikkagi sellele foorumile mõjuks? Niigi ainult Eeva chat seda üleval hoiab kahjuks. Muude teemade all ei ole väga üldse enam liikumist.

Saye, mul ei olegi andmemahu piirangut. Tean, et nüüd on pakettidel nii kiiruse kui andmemahu piirangud. Vahepeal oli ainult kiiruse. Nimelt ma võin niipalju kui tahan internetidada, just vaatasin eelmise kuu arvet ja olin kasutanud veidi üle 800 MB. Vahel olen ka üle 1 GB. Kiiruse osas olen aga siinkandis, kus elan rahul. Samas kui lähen suurde linna, näiteks Tallinn või Tartu, ei liigu internet üldse. Peaks ju olema vastupidi? Aga eks siin koormus väiksem lihtsalt. Ma olen rahul igatahes. Maksan iga kuu 8 EUR paketi eest. Aga ma tean, et sellist paketti enam ei saa. Sain ka selle läbirääkimiste tulemil, et "tahan seda paketti või ma teile kliendiks ei tule" .

Angelina, olen jah . Ma tegelikult ei tahaks, aga huvitav on see, et ma olen küll emotsionaalne, aga tunnete osas olen kuidagi jäigastunud - ma lihtsalt ei tunne enam nii palju tundeid, kui varem. Ma mõtlen üle üldse. Ja teatud asju näitan välja, mis tegelikkuses minu sees tõele ei vasta.. Sellepärast ka tahan hüpnoteraapiasse minna, et saada aru, mis minuga tegelikult toimub . Aga ei tea, kas julgen.

Giffy, mul ka tuttavad ostsid fotoepilaatori kunagi, mitu korda proovinud seda aga minu meelest siiani ei ole päris õigesti töösse saanud . Ehk siis karv peab olema sobiva pikkusega ja piisavalt tume jne jne. Aga ehk nüüd tehnika arenenud ja need veidi paremad.


Mul on üks tervise probleem juba aastaid, olen pidevalt seda edasi lükanud ja siis üks kord käisin arsti juures, sain saatelehe, aga siis tulid kolimised jne.. ja sinnapaika see jäigi. Nüüd jälle probleem süvenenud - probleem megadelikaatne. Tualetis käies tuleb verd ja täna tuli päris palju. Märkused, mitte nr 1 häda tehes... Nüüd siis võtan end uuesti kokku ja lähen arstile, hoides pöialt et kõik ravitav/lõigatav ning vähini see jõudnud ei ole .

Minu arust on igasugused internetipaketid jube kalliks läinud. Varem sai rohkem odavamalt.
Õnneks telefonis mul piiramatu internet ka umbes 8 euro eest.
Kasutasin terve aasta Cristali netipulka koos paketiga ja sain ka piiramatult ja suht odavalt. Kuna meie kallis Cristal nüüd Londonis elab, pidin uue paketi võtma ja kergelt öeldes olin ma üllatunud kui kallid paketid on. Nüüd on mul vägagi piiratud koguses nett ja see saab jube ruttu kasutatud. Õnneks on telefonil piiramatu ja kui täis saab, siis lihtsalt jagan telefoni netti arvutisse. Muidu võikski ainult selle peal olla, aga siis istuks telefon vaid laadija otsas.

Flower, esiteks mainin ära, et ma väga loodan, et sul vähki pole. Kindlasti võib sellistel näidistustel olla mitmeid põhjuseid, aga see vast tõesti kõige hirmutavam.
Teiseks sooviks küsida, et kelle juurde sa plaanid hüpnoteraapiasse minna? Ma kunagi mõtlesin sama asja aga toitumise tõttu
Mina olen viimasel ajal mõelnud, et sooviks hakata psühholoogi külastama. Mitte selle pärast, et mul oleks elus hetkel miski meeletult halvasti, aga usun, et see aitaks mind paljudes asjades kindlasti. Tahaks oma mineviku asjad enda jaoks vähe korda saada ja äkki aitaks ka mu söömishäirete puhul (ma söön koguaeg, sest söök on mu lohutus ja mu auhind). Mu kaalulangetamine ei ole just eriti edukas olnud. Kui suve lõpus alustasin, suutsin üle 10 kilo kaotada, aga 3 on juba tagasi. Nüüd proovin muudkui uuesti, aga mingit motivatsiooni ei ole. Jõulude aeg näitas mingis kanalis reaalselt terve päeva seda tõsielu saadet kus inimesed kaaluvad 270kg või rohkem. Nad kõik käisid psühholoogi juures, et abi saada, sest kõigil oli traumaatiline sündmus minevikus, mille tõttu sõid koguaeg. Mõtlesin, et äkki oleks mul ka abi.
Keegi ei oska kedagi head aga odavat soovitada?