mul on unenägudega mingi haige teema. mida vanemaks ma saan seda hullemaks asi läheb. ma kas näen unes olnud päeva sündmusi või siis järgmise päeva sündmusi, tgelt mitte nagu sündmusi vaid unenägu ja see sündmus on hästi vähe seotud. see pole nii, et ma näen täpselt sama asja, aga ... ah nii raske on seletada. igaljuhul, kui ma näen järgneva päeva sündmusi ja see asi järgneval päeval juhtud on nagu nii nõme tunne lihtsalt. ja siis mu unenäod lähevad igapäevaga reaalsemaks. see on nii haige. ma varem näiteks unenäos ei mõelnud. aga nüüd mu unenägudes minu tegelaskuju vms. mõtleb ja see on lihtsalt nii haige. selline tunne, et ma ei magagi tegelikult. ja alles hiljuti oli mul veel mingit uut sorti unenägu. nimelt nägin ühte unenägu vahepeal nägin teisi unenägusid ja vahepeal ärkasin üles ja siis nägin seda esimest unenägu edasi. mul varem pole nii olnud. mu väga sagedased unenäod on :
- mul on prillid (mul on tegelikult väga hea nägemine)
- et kõik inimesed süüdistavad mind millegis ja siis ma hullult vihkan neid ja tahan isa juurde kolida, sest ta on ainuke, kes minu poolt on (tavaliselt kui ma näen sellist unenägu siis ma mitte tahtlikult olen terve päeva ema vastu külm)
- et vanaema ärkab ellu/on veel elus ja me/vanaema teame/teab, et ta sureb varsti ja siis püüame teha igasuguseid asju teha, et ta ei sureks ( mu vanaema suri aasta tagasi )
- lendamine ( kõik loetletud unenäod on väga imelikult nagu selline väga imelik tunne on neid nähes aga seda viimast nähes on tunne ekstra imelik)
To Joan: minul on unenäod selgemad siis kui ma olen hästi väsinud, kui oli väga sündmuste rohke päev ja kui ma "ei oota" unenägusid