EEVA naistekas

ma tahaks ka 2 last, aga seda kunagi. lastele hakkan alles 10a pärast mõtlema

minu nimekirjale lisanduks veel maja Nõmmel ja Mercedes-Benzi kabriolett.

ma ei teagi täpselt,mida ma oma tulevikult tahan.väiksena tahtsin saada modelliks..nüüd aga arstiks.esialgu Eestis,siis tahan Inglismaale minna.paariks aastaks või nii.mitte eluks ajaks.
Türil võiks väike majake olla,kuhu ma oma tulevase mehe ja nelja lapsega siis kolin.
juuksurina tahaks ka mõnda aega töötada.
Kreekast võiks ka korra läbi käia..
ja üks Lexus oleks ka naiss..

aga sinna on veel kaua aega!

Tulevikule mõeldes tahan ma loomulikult olla edukas. Kindlasti olen tulevikus seotud muusika ja/või kultuuriga. Lihtsalt nende asjadeta on raske hakkama saada ning kontorisistujat minust peaaegu et täiesti kindlalt ei saa. Rutiin on out. Muidugi, never say never, aga hetkel on seda lihtsalt raske ette kujutada! Ülikooli lähen ka loomulikult, vähemalt praeguste plaanide kohaselt.
Kui mõelda perele, siis sooviksin ehk ühte-kahte last, rohkem arvatavasti mitte. Armastav mees võiks olla, aga kuna olen loomult iseseisev, siis ei oleks midagi katki, kui elaksin ka üksi. Loomulikult, armastuseta oleks raske hakkama saada. Poiss või elukaaslane võiks siiski olla
Elaksin ilmselt mõnes suurlinnas, kuna mulle meeldib suurlinna kiirus ja elu.

Ma lõpetan järgmine aasta põhikooli siis tuleb kindlasti gümnaasium. pärast seda tahaks ma minna EKAsse tekstiili õppima või hoopis kuskilevälismaa ülikooli. tahaksin õppida paljusid keeli. teeksin koos mõne hea sõbraga oma väikese moemaja, kas siis Eestis või kusagil mujal. kui pensionile jään teen ma endale väikese suvekodu lõuna prantsusmaal ja oma väikese trühvli kohviku. oh, need on mu suured unistused, kuid loodan et mõnedki neist täide lähevad.

Ohoh, ma olen selle teema peaaegu aasta tagasi teinud

Praegu mõtlen küll teisiti. Ettekujutus sellest, millist elu ma tahan on olemas ja olen suht kindel, et läheb ka nii nagu tahan. Eks näis.

Ja õppimise pärast ei muretse nii palju. Küllap mul oli siis halb päev.

mul on plaanid tehtud kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. ( ma niiiiiniiiiiiii loodan,et need lähevad täide [-o< ) aga peale gümnaasiumi tahaks ikka kõrgkooli, kindlasti hea mehe saada ja õnnelikus abielus olla elulõpuni :D

Ma ka siin vaikselt mõtlen, et kelleks ma siis saada tahan, aga see on mega raske valik ju! See otsustab kogu tuleviku. [-X [-X [-X [-X

Ei tea, mis homnegi toob, aga muutust soovin küll. Mu elul pole viga, kuid midagi on siiski puudu. Hetkel ootan, et see midagi mu ellu ilmuks või saaksin aimu, mis see olla võiks, et saaksin ehk sellele kaasa aidata. Mõned visioonid on, kuid ma ei ole neis päris kindel, kuna sarnased on olnud ka mõned aastad tagasi ja need kiirelt muutunud peale seda, kui teostama hakkasin.
Hetkel siis täielik teadmatus, kuid ma ei kurda. Kui ette teaksin, siis oleks jube igav elada

Mida rohkem mõtled, seda rohkem pettud. Eiaga jah, elame ikka üks päev korraga, liiga palju ette ka ei tasu mõelda. Ei hakka ju 13aastaselt juba tulevikku otsustama, paari aasta pärast mul niikuinii uus unistus juba. Kõigepealt tuleks lõpetada kool ja olenevalt soovist, siis valida kas keskharidus, kõrgharidus vms. Nii palju ette mõelda on ikka vaja, aga sellist plaani, et vot, hakkab disaineriks ja kõik teised võimalused tallan ära, seda ei ole mõtet võtta. Unistus see võib olla, aga samm sammu haaval ikka.

Mul praegu suurim siht tulevikuks kooli lõpetamine. Sinna on aga veel kõvasti aega - olen alles esmakursuslane. Selle aja jooksul tahaks veel pulmad teha, kogu maja ära remontida, last hästi kasvatada, kassi ja teise koera juurde võtta. Peale kooli lõpetamist tahaks mõned aastad tööle pühenduda ja siis võiks teise lapse peale mõelda. Loodan, et see kõik ka nii läheb.

Ma ei tea mida tulevikult oodata. Ma ei usu saatusesse- et kõik on meile ette määratud ja meie ülesanne on lihtsalt elada ja elult kõik võtta, sest kõik tuleb nagunii omal õigel ajal. Olen üritanud nii mõndagi asja paika panna, seda kelleks tahan saada ja kellega elada, kuidas elada, kus elada jne. Aga elu teeb nagunii omad korrektiivid, nii et sisuliselt on selline mõtlemine sisutühi ja mõtetu. Samas on hea, kui sul on siht silme ees, mille poole püüelda.

Täpselt ei tea, aga polegi vaja veel teada, jõuab, seda ei pea kohe hullult välja mõtlema, samas kui mingi amet või asi kutsub tasub ju sellele järgi anda.
See tahe, et tahad siit minema saada eestist, see ei ole ju mingi tulevik, sest lihtslt siit minema tahta, see pole ju mingi tulevik tõesti, eriti et midagi erilist seal mujal pole.
Kuid mina kavatsen tegeleda sellega, mis mulle meeldib ja arvan, et peale kooli lõpetamist leiab isa mulle firma kontoris tööd, mida ta juhib.

Mina ei usu seda "Abiellun ja elan õnnelikult elu lõpuni"-tulevikku. Saab mis saab, olgu see nii jube kui tahes.

Ütleme nii, et mul mõtetes on küll enam-vähem kõik paigas, kus, mida, kellega ja kuidas elada tahaksin, kuid kas need kõik teostuvad, on teine asi. Vähemalt on, mille poole püüelda. Ja minu motoks on pigem, et unistada tuleb just suurelt, siis saab midagigi, mida soovinud oled. Kui hakata mõtlema, et ah, vaatab, mis saab, siis ei saagi midagi.

Hetkel rühin kooli lõpetamise poole. Päris kindlaid tulevikuplaane veel pole, aga siiski on mõni asi, millest olen lapsest saati unistanud, ja mis on teostatav. Näiteks plaanin kunagi võtta suure koera, kellega saab hakata jooksmas käia. See on siis selline väiksem plaaan.

Hetkel on plaan keskkool läbi saada. Peale seda tahaks minna välismaale vabatahtlikuks. Ning sealt tagasi tulles ülikooli. Rohkem hetkel plaane pole.

Tahaks alustatu lõpule viia (ülikooli ära lõpetada) ja töötada oma õpitud erialal, millest olen alati unistanud. Karjäär on mulle üpris oluline, ja võimalik, et tulevikus püüan end maksimaalsesse tippu vedada, aga kas just poliitika tasandil, ma ei ole selles nii kindel, aga koolijuht oleks vägev olla, või mingi "direktori asetäitja" asjapulk, nt õppealajuhataja. Ja veel lisaks oma tööle tahaks ka muude asjadega tegeleda... raamatuid kirjutada, reisida, midagi suurepärast korda saata...
Samas ei ole karjäär minu ainus siht, kuna perekond on minu jaoks väga oluline... tahaks õnnelikku pereelu ka elada - töökas ja hoolitsev mees, 2-3 õnneliku lapsepõlvega last, koer, ilus maja ja majanduslik kindlustatus. Eks ikka tahad ju seda, mida endal pole olnud

Varem ei suutnud ma üldse ette mõelda, aga praegu tunudb, et asjad on selgemaks muutunud. Ülikooli astudes tegin väga õige otsuse (vähemalt praegu olen selles kindel) ja seoses sellega on kujunemas ka kindlad karjääri plaanid. Sinna läheb aega, aga mulle meeldib, et siht on olemas ja on vähemalt millegi suunas liikuda.
Loomulikult ka pere, aga see on praegu midagi, millele ma üldse ei mõtle.

Hetkel on esimesel kohal 2 asja: õppimine - ülikool ning pere. Teisel kohal on tööotsingud-tahaks endale miskit suveks leida. Kolmandal kohal on silmarõõmud, keda ma tahan lihtsalt paremini õppima tunda.
Pereloomine on hetkel mul kaugem tulevik. Esiteks pole kedagi, kellega seda luua hetkel ning kool tuleks enne lõpetada.