EEVA naistekas

Kui hea inimene sa enda arvates oled?


Mõtled ainult endale või sulle lähevad ka teised korda?

Sõpradest hoolin, lihtsalt tuttavad eriti korda ei lähe.

Loomulikult hoolin teistest ka. Kusjuures ma võin jätta tihtipeale sellise mulje, et mind teised ei huvita, kuid samal ajal mõtlen end kellegi teise probleemi lahenduse pärast hulluks. Mõned, kes sellesse süveneda viitsivad, saavad sellest ka aru. Vahel tuleb muidugi ka vaid iseendale mõelda, aga mitte üleliia Samuti on tulnud ette olukordi, kus ma teesklen, et mind ei huvita. Seda on raske seletada miks, aga aiman
Ise ma endast nii ei mõtle, et ma nüüd hea inimene oleks või midagi sellist. Aga olen mõelnud seda, et kui paljud mu tuttavad mõtlevad oma lähedaste probleemidest nii nagu mina.

Üldiselt mõtlen endale. Parimad sõbrannad ja sõbrad lähevad korda,kuid kuna ma hea kuulaja siis kedagi kanni ei saada.

Kui mul endal on palju probleeme, siis on mul raske teiste peale mõelda, selles mõttes, et teiste probleemidega on raske tegeleda. Aga ma olen siiski hea inimene. Kui minu elus midagi väga hullu ei toimu, siis olen hea kuulaja ja aitan ka alati, kui vaja, sest ma hoolin väga oma sõpradest/sõbrannadest.

no eks igaüks mõtleb tegelt esmalt endale eks, lihtsalt et kas sind jätaks külmaks kui näed et keegi n hädas, näitesk on tänavapeal kukkunud ja ta ei saa üles, noh, et jah, niisama ei huvita kõik, lihtsalt. Minumeelest reedab kõigerohkem inimese iseloomu lapsepõlv, lapsepõlves ininimesed ei teeskle eriti, ja väikestest asjadest saab aru, kui oskad vaadata.

Lähedamaste sõprade mured lähevad vägagi korda. Aga nii hea inimene ka ei ole, et lihtsalt tuttavate probleemidega tegeleks, kes suhtlevad minuga ainult siis kui neil mind millegi jaoks vaja on ja kedagi teist pole läheduses. Et nagu selline 50-50... Aga samas on osad sõbrannad sellised kellele läheb tõesti ka võhivõõra mure nii hinge, et enda murede lahendamiseks ei jätku aegagi.

Sama lugu minuga. Kui endal on probleeme, on teistele ka raskem keskenduda!

Suhteliselt enesekeskne ,aga olen hea kuulaja .Teiste probleemid lähevad korda olenevalt sellest mis on probleemiks ja mis inimesega tegu .

Mulle meeldib tohutult kuulata teisi inimesi, olen alati olemas kui keegi midagi vajab, olgu see koolitöö või mingi asja toimetamine kuhugi või kasvõi rahalises mõttes. Üldiselt pean ennast väga heaks inimeseks, seda enam et ma ei oota mingit vastuteenet. Olen alati olemas parimatele sõpradele ja perele, sugulastele.

No,teiste inimeste mured lähevad mulle tihtipeale väga korda ja ma alati püüan teha endast parima, et teistel hea oleks. Ja mullegi meeldib teisi inimesi kuulata ning kui vaja, neile ka nõu anda

Endast hoolin ikka ka , aga sõpradest samal tasemel ,kui nemad minust. Olen täheldanud mitmeid kordi kui on mind hätta jäetud. Enamati lähtun elus sellest lausest "nii kuidas koer külale , nii küla koerale" - see paneb paika kõik heateod,kuigi eks järelandmisi on ka tehtud ja andeks antud. Aga unustatud siiski mitte..

Inimesed toovad minus halvima/parima esile. Et siis kõik suhteline.

Olenevalt olukorrast.
Lähtun enamasti põhimõttest, et igaüks peaks oma eluga ikka ise hakkama saada-
Kkuid kui lähedane sõber on tõsises hädas, teen kõik, et teda aidata.
Ükskõikse ja üdini egoistlikuna siin maailmas elada ei saa.

No oleneb tujust. Enamasti mulle lähevad kõik korda, aga kui endal mingi hull sitt tuju, siis ei viitsi teiste probleemidega ka tegeleda.

Kui aus olla, siis olen üpris sallimatu. Just selliste kohusetundetute ja rumalate inimeste osas. Näiteks oma kodutöödega olen üpris kitsi, kui keegi tuleb midagi küsima, siis seletada võin, aga maha teha ei anna. Muidu püüan ikka teistega ka arvestada. Mul on näiteks selline põhimõte, et kuidas küla koerale, nii koer külale.
Kui keegi midagi kurtma tuleb, siis elan nii sisse tema probleemidesse ja püüan aidata ka.

Kui asi puududab mu kalleid inimesi siis võin olla suhteliselt
eneseohverdaja. Võin elada ise kehvemalt või keerulisemalt, et mulle
tähtsate elu oleks lihtsam ja parem. Kui näen, et võõral inimesel on mure siis aitan ikka, sest mõtlen et võin kunagi ise samas olukorras olla. Olen inimesi koju aidanud kui võtmed on kadunud või andnud süüa kui näen, et keegi seda vajab. Üldiselt oma probleemidega kuskile küla peale ei lähe, kinnise
loomuga nagu ma olen, proovin ikka ise hakkama saada. Ma ei mõtle
kunagi, et olen hea inimene, see on nagu asi, mida peaksid ütlema
teised.

Ma mõtlen nii endale, kui hoolin ka teistest, üritan olla õiglane ja aus.
Teistele mõtlemine ei tähenda seda, et ise ennast tagaplaanile jätaksin, vaid ikka õiglaselt üritan asju teha.

Tglt olen õudsalt egoistlik ja isekas. Ise kellelegi appi ei lähe ja kahju ka pole kellegist-kõik juhtub põhjusega. Kellegi tuju ma haipima ei hakka,pole minu asi.
Ainult parimad sõbrad võivad mu peale loota !

Kui ma vaid ennast tunneks. On inimesi, kes mind ei tunne. Ma näitan neile välja kui külm ja isekas inimene ma võin olla, nt nagu sedagi, et ütlen, et ma vihkan inimesi, kes näitavad oma nõrkust välja, et ma ei salli sellist ninnu-nännutamist ja logelemist. Samas tean, et olen ise sageli nii nõrk ja vajaks rohkem seda soojust ja armastust. Samamoodi on headusega, ma võin öelda, et see võib olla nõrkade omadus, ja ma ütlen, et keegi ei ole sulle kunagi tänulik - sind ainult kasutatakse ära. Aga ikka tean, et miski osa minust tahab anda endast parima. Ainult vähesed mõistavad miks ma õpin sotsiaalalal.


Ja samas üllatan vahel ennast, kuidas ma suudan nii mõelda, kas ma olen tõesti nii õel ja vastik. Ja peletan kähku need vastikud mõtted oma peast. Aga hinge jääb kriipima, et ma tõesti nii mõtlesin.


Ma olen alati ümbritsetud inimestest ja valetan, et armastan seda.. isegi endale valetan. Kuigi tegelikult väldin teadlikult, lähen spetsiaalselt teise ruumi mingil ettekäändel kui tean, et see või too inimene mind mujal ees ootab. See ei tee küll minust head inimest - vahel mõtlen nii. Aga inimesed räägivad ikka, sa oled nii lõbus ja seltskondlik, vahel karm ja ambitsioonikas, vahel sõbralik ja truu.


Ei ole ma nii hea midagi.