Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.
Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb.
Väikesed, tähtsusetud, lihtsad asjad aitavad eluraskustest üle saada. Naeratus, puudutus, hea sõna, lahke nägu, huvi teise inimese vastu.
Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea.
Naerukortse ei tohiks kunagi lasta ära opereerida. Armastuse märgid on väärtuslikumad kui võltsi nooruse tühjus.
(Need eelmised kõik minu lemmikautorilt
)
Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida
Armastus: ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga.
Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid.
Armastada... See tähendab kedagi, kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi, kelleta ei saa elada. Seda ma tean
Sa oled vastus mu küsimustele, mille olemasolust mul aimugi polnud.
<SPAN class=quote_source>Ja kunst? See on haigus. Armastus? Illusioon. Ja religioon? Usu moes olev aseaine</SPAN>
<SPAN class=quote_source>Olen üle elanud kaks sõda, kaks naist ja Hitleri. (Albert Einstein. See mulle lihtsalt meeldib.
)</SPAN>
<SPAN class=quote_source>Noh,nüüd neid ikka natukene tuli ka siia
</SPAN>