EEVA naistekas

Venekeel on jah raske keel. Minu arust ka oleneb keele selgeks saamine õpetajatest päris palju.

Maike, selliseid sõnu nagu venekeel, eestikeel, inglisekeel pole olemas. On vene keel, eesti keel ja inglise keel.

OT.


Äkki ütled seda teinekord chatis, Adeeleke? Mulle hakkab tunduma, et olen eevas nagu eesti keele tunnis. Ma tean, et teen grammatikas vigu. Mulle pole vaja seda koguaeg nina alla hõõruda. Ega ma tahtlikult tee neid vigu. See on juba mitmes kord, kui hakatakse õpetama. Chatis tehakse räigeid vigu. Mina ei hakka seal õpetama ei halva ega heaga mitte midagi! Kirjutan ju suurealgus tähega. Panen komasid ja punkte. Adeele, teinekord kirjuta mulle seda chatis.

Ma just tahtsin sama öelda, et see oli tal näpukas ju ainult. Ega ta alati niimoodi kirjuta.

OT. Olen mõnikord kriitikatundlik. Mulle ei meeldi kirjavigu teha. Ja, kui teen, siis võimalikult vähe. Ma arvan, et olen eevas võrreldes mõne muu kasutajaga üsna korrapärase grammatika ja kirjastiiliga. Aga ma ei heida seda teistele ette. Igaüks avastab ise rõõmu korrapärasest kirjutamisest.

Oleneb jah. Kui vene keele tunnid on sama hästi kui ajaraiskamine, sest seal midagi ei tehta ja õpetaja paneb kohalkäimise eest hindeid, siis sealt ikka mingit tulemust ei tule ka. Üks aasta mis ma sel viisil vene keelt "õppisin" - pigem ütleks et lõpuks oskasin vähem kui varem.

Olen vene keelt õppinud 6 aastat koolis, kuid ikka ei oska

Mul õnneks vene ja eesti keel lapsepõlvest saati selged. Käisin eesti keelses lasteaias ja nüüd ka koolis, vanematega vahest räägin vene keeles.

Inglise keel on suht selge. Saab räägitud küll. Saksa keelest saan aru, aga ise rääkida ei oska eriti. Tahaks prantsuse ja soome keelt ka õppida ja ka vene keele oskus kuluks marjaks ära.

Eesti keel- emakeel.
Inglise keel- väga hästi oskan.
Vene keel- paari lauset ainult, ei õpi. Nii palju kui sõpradelt tean.
Saksa keel- suhtlustasandil, õpin.
Hispaania keel- enamvähem suhtlustasandil. Saan jutust aru.

Eesti keel on emakeeleks, inglise keelt oskan suhtlustasandil ning vene keel on väga algeline kahjuks, kuid ma ei leia ka põhjust selle tõsisemaks õppimiseks kuna nagunii praktikas ei kasuta ja seega õpitu lihtsalt ununeb. Väga meeldib veel hispaania keel, mis on ka üsna algeline.

Ok, väike <span style="font-style: italic;">update </span>siis minu poolt.
<span style="text-decoration: underline;">Soome </span>(õppisin seda koolis 7 aastat, aga ei ütleks, et ma nüüd mingi käpp olen soome keeles),
<span style="text-decoration: underline;">inglise </span>keelt räägin vabalt,
<span style="text-decoration: underline;">vene </span>keeles saan hakkama ja suudan suhelda kuidas vaja (6-12 kl õppisin seda), <span style="text-decoration: underline;">prantsuse </span>keelt õppisin gümnaasiumis 3 aastat (saan aru ja värki),
<span style="text-decoration: underline;">hispaania </span>keel on suht ok (saan vabalt aru ja räägitud ka, ja õpin seda ülikoolis),
<span style="text-decoration: underline;">läti </span>keele algajate kursuse olen läbinud ülikoolis,
<span style="text-decoration: underline;">itaalia </span>keelest saan veidi aru (võimalik, et võtan mõne kursuse kunagi). Loodetavasti ei jäänud midagi vahele.
Huvitatud olen veel ungari ja hollandi keelest. Võib-olla ka midagi eksootilisemat, nt jaapani.

Eesti keel- emakeel.
Vene keel- minu kodune keel, mida tean juba väiksest peale samuti käisin iga suvi vene keelses lasteaias, praegu õpin vene keele grammatikat koolis valikainena- koolis eraldi vene keele rühm, kus käivad need, kes oskavad vene keelt rääkida ja lugeda, aga grammatikat ei oska. Ning vene keeles lugemise õppisin kus juures ise ära, ilma et keegi oleks aidanud.
Inglise keel- olen õppinud/õpin koolis. Inglise keele õppimist alustasin tugevate rühmast, ning hiljem jagunesid lambikateks rühmadeks. Arvan, et oskan vägagi hästi inglise keelt võrreldes mõnega enda eelmisest klassist.
Saksa keel- oskan suhtlemis tasandil, kuigi minu saksa keele õpetajaga oskan ilusasti ennast väljendada ning samuti kirjandi kirjutamine ei valmista suuri raskusi. Kuigi selle keele õppimine on minu jaoks väga raske ning kohati müsitka.
Ma tahaks tulevikus kindlasti õppida soome keele ära, sest arvan, et tulevikus võib Eesti olla vägagi sõltuv Soomest. Ning väga huvitab prantsuse keel, kuigi need sõnad ja hääldused on väga rasked valmistab see keel minus mingit põnevust.

Kas ülikoolis on võimalik võtta vene või hispaania keelt mingi vabaainena, kui ma pole mitte kunagi keelega kokku puutunud? Kui on, kas on see mõttekas või mitte?
Või kui ma nt. algtasemel oskan saksa keelt, kas siis saab seda mingi vabaaine korras edasi õppida?

Ülikooli all mõtlen tõenäoliselt TTÜd, Tartu või Tallinna ülikooli.

Eesti keel - emakeel
Inglise keel - suudan selles keeles suhelda suhteliselt vabalt.

Prantsuse keel - kuna viibin Prantsusmaal suhteliselt palju, siis on väga hea oskus. Suudan suhelda suhteliselt hästi - saan aru ja räägin vastu. See on tegelikult üsna raske keel, aga jah olen selle hästi omandanud. Mõne koha pealt on see mul parem kui inglise keelt ja loodan, et tulevikus oskan pr.keelt paremini kui ingl.keelt.

Vene keel - Ma hullult tahaks seda keelt osata ja natukene oskan ka. Vene keeles on mul koguaeg viied, aga jah.......... Ma ei usu, et saaksin selle keele rääkimisega ja aru saamisega hakkama. Koolis on see õpe niisugune, et õpime igasugseid fraase+sõnu lihtsalt pähe+igasuguseid tekste. Me saame küll sõnavara juurde+grammatikat ka õpime. Aga kui antakse mingi jumala võõras tekst (õppetüki väline), siis ei saa sellest tuhkagi aru ja läheb ikka päris tükk aega nuputamise+sõnade otsimise peale ära. Aga loodan, et see läheb paremaks. Praegu olen seda keelt ju ka ainult neli aastat õppinud.

Selle vene keele valikuga on niiviisi, et näiteks meie koolis ei ole valikut ja minu arust peaksid eestlased oskama vene keelt, sest Venemaa on ikkagi meie naaberriik ja suhteliselt suur ka. Kusjuures mujal Euroopas hinnatakse ka vene keele oskust. Ja kusjuures Eestiski on see oskus vajalik. Ükskord kui me olime kusagil Tallinnas toidupoes (oli vist Stockmann'is). Igatahes oli mingi saialett ja siis olid mingid asjad, mida sa sealt ainult küsides. Ja siis seal üks müüja oli venelane. Ja siis kui eesti keeles küsisid, siis ta ei saanud midagi aru. Paarist asjast sai, aga enamusest ei saanud. Ja siis kõik, kes vene keelt oskasid, küsisid vene keeles.
Aa jaa siis ükskord oli niiviisi veel, et olime ka mingis Tallinna toidupoes ja, kuna me ei olnud seal varem käinud, oli kõik hästi võõras meile. Ja siis me ei leidnud ühte letti üles ja siis küsisime ühe müüja käest. Too müüja oli jällegi venelane. Ta sai aru küll, mis me küsisime, aga vastatata ei osanud. Proovis küll kõigest väest, aga ei osanud. Lõpuks seletas meile tee ära vene keeles. Nii et Eestiski seda vene keelt vaja.

Mhh..äkki on hoopis nii, et venelased, kes Eestis elutsevad, peaksid meie keele ära õppima või mis?

Ei tahaks mingit sõja teemat ülesse kiskuda, kuid nõustun Joannaga. Minu arust on see kummaline, et keele õpivad ära kõik muud välismaalased, kes siin ainult aasta või paar on, kuid venelased, kes terve elu elavad, et suvatse seda teha. Ma saan aru küll, et neid on omad sõbrad ja neil pole otseselt vaja seda õppida, kuid siiski.

Ma saan aru, et peaks ja tegelikult nad õpivad ka, aga eesti keel on päris raske (eriti venelaste jaoks, sest neil on ju teised tähed ka), siis ikkagi nad püüavad. Too müüja, kellest mina rääkisin, ju ka natukene oskas eesti keelt. Ja mina küll ei väidaks, et ta oli terve oma elu Eestis elanud - need, kes ikka terve elu siin on elanud, oskavad suht hästi eesti keelt. Mõelge nüüd ise loogiliselt: kui te olete keelt õppinud ainult paar aastat, kas te seda oskate? Ilmselt mitte. Aga kuna tema oli tulnud Eestisse elama, siis pidi ta ka siin töötama - loogiline, eks? Ilmselt oli ta tööalased sõnad ära õppinud - numbrid, tooted jne -, aga kõike ta ju ei olnud veel jõudnud õppida. Miks ei võiks meie siis oma vene keele oskusega neid toetada?



Tegelikult see, et enamus meist ei taha vene keelt õppida, on lihtsalt vimm venelaste vastu. Ajaloo pärast. Miks me peame õppima prantsuse või saksa keelt, seda ei küsi keegi, aga miks me peame õppima vene keelt, seda küsib enamus. Aga miks me peame vihkama venelasi ajaloo pärast, kui need venelased, kes seal praegu elavad, ei saanud sinna midagi teha? Ega ei saaks ka midagi teha, kui praegu midagi sellist juhtuks, sest nende maal valitseb karm võim, kes seda otsustab ja nemad ei saa sinna midagi teha, sest kui nemad vastu hakkaksid, siis surutakse see lihtsalt maha ja võidakse selle juhid vangi panna või isegi ära tappa. Kurb, aga see on karm reaalsus.

Aga miks me peame õppima inglise keelt? Miks on saksa keel tähtsam/parem kui vene keel?



P.S. Palun saage minust õigesti aru - mina tahan õppida inglise keelt.