EEVA naistekas

Meil on diplom 60lk.
Rakenduslik kõrgharidus on mõtekam kui see üldine baka, mina saan lõpetades baka ja kuna tegemist rakendusliku kõrgharidusega siis on selge eelis tööle saamisel.
Meil just konkreetselt õpetatakse majanduskallakuga juriste, sest mujal juurat õppides seda majanduse värki ei õpetata nii väga.

Loomulikult,on baka kraad lahjem kui seda on magister või doktorantuur.Kuid võrreldes seda keskkooliga nagu ma kirjutasin on see juba spetsialiseerumine progresseeruval kooliteel.Siin saab loomulikult veel kummi venitada; nii mõnigi kitsa eriala  "iseõppija" on pädevam kui värske magistrant!Ja koolide pingerida väärib kidlasti eraldi teemat.Tulen  tagasi nüüd pealkirja juurde.  Õppida on alati mõtet,tiksun ise magistratuuris ja läheks ka doktorantuuri kui aega ja resurssi üle.Sellegipoolest ei soovita sulle akadeemilist,ükskõik kui vähe sa puhkust võtad,tuleb sul kohanemisega raskusi ja võid lõplikult õpingutest maha jääda.Minu kergem soovitus," pinguta ja tee korraga ära".
See pole lambist öeldud vaid % kes pärast akadeemilist oma kooli lõpetab on väga väike.Aga kui tubli oled,siis saad loomulikult hakkama.

Õige, kui ikka endale meelepärane eriala valitud, siis kindlasti see ühe soojaga lõpetada. Ja kui olukord on selline, et mingis teatud aines nõrk oled, siis ei mõtet asja kohe maha matta. Selles mõttes, et kui huvi on ikka meeletu, on kõik võimalik. Ja kui mingi eriala ei huvita inimest, siis saab isegi hobune aru, et ei ole mõtet lolli minna mängima.


Ise õpin teisel kursusel ja eks kunagi olin ka kahe heinakuhja vahel, mis eriala õppima minna. Aga nüüd kaks aastat hiljem olen ülirahul oma valiku üle. Kõik minu jaoks hirmrasked ained on nüüd läbitud...aga see tuli suure õppimise tagajärjel. Siit siis järeldangi, et kui väga tahta, saab kõik raskused ületatud. Ma ei tea, see on mu väike kokkuvõtte sellest teemast. Loodan, et ei saanud teie mõtetest valesti aru:P

TÜ-d nüüd "populaarseks" kooliks tituleerida on veidi möödapanek, lihtsalt suurim ja tunnustatuim ülikool siinkandis. Erinevalt mõnedest, kus isegi eksamitulemused kedagi ei huvita, peaasi, et maksad. Nojah, selge, et rakenduslik haridus kõrvalerialaga on ka kasulik, aga peale keskastmejuhtide on ka sügavamate teadmistega majandusinimesi vaja

Nüüd, justkui endale vastu rääkides mainiks, et minu bakalaureusetöö TÜ-s on 30 lk

Ei saa konkreetselt aru sellest lausest, rakenduslik tähendab seda et 6 kuud on kusagil veel praktika, et saada parem ülevaade, sellest mida õpid, konkreetset ametit ma küll ei tea, et kõrgharidusega õpitakse. See ongi sügavad majandusteadmised + siis praktilised ained, mida tavalise barcaga ei saa.

Rääkige Tallinna Majanduskoolist, kes seal õpivad

Kui ma ei eksi, siis peaks gümna lõpus olema selline võimalus, et lähed töövarjuks. Valid mingi isiku, kes tegutseb sulle meelepärasel erialal ja siis jälgid päevotsa tema tööd. Mul üks tuttav kasutas seda võimalust ja kuna talle meeldis see, mida ta koges, sai ka kool ja teaduskond selle järgi valitud.
TÜ kahjuks pean ka seda ütlema, et seal on põhiline see, et maksad. Õppemaksud päris krõbedad mõningates teaduskondades.
TÜ kaitseks ütleks seda, et õppejõud on enamasti väga head. On ka muidugi erandeid, aga erand vaid kinnitab reeglit

Käin TÜ-s ja ei ütleks, et põhiline on see, et maksad. Pole ma küll midagi maksnud. Oled piisavalt tark, et sisse saada, siis ei pea midagi maksma. Kõik sõltub ka riiklikust tellimusest. Juurakad ja majandusteadlased peavad jah maksma, sest neid tuleb alati rohkem kui riiklik tellimus ette näeb. Ja päris 10 000 krooniga aastas head juristi ei koolita.


Samuti pole vahet, kas su lõputöö on 30, 40 või 100 lehekülge, sisu on oluline. Kui ikka häma ajad, siis hinne on ka vastav. Väga keskkooli uurimistööga võrrelda ei anna.


Ise soovitan valida eriala selle järgi, mis tundub sümpaatsem. Hea hariduse tagavad kindlasti TÜ, UT ja TTÜ. Mainoritest ja asjadest ei arva mitte midagi, mis väärt on haridusel, kus saab ainepunkte juba teeviidal kooli esindamise eest. Samuti ei hinda neid akadeemiline maailm.

Ma olen teadlik sellest, et TLÜ ei ole muude ülikoolidega päris võrdväärne, aga ma valisin kooli just eriala järgi, ja minu jaoks on TLÜ minu eriala õppimiseks parim. Seega ei tasu öelda, et TLÜ head haridust ei taga. Head haridust on minu arvates võimalik saada kõigist Eesti avalik-õiguslikest kõrgema taseme õppeasutustest. Olen arvamusel, et kool tuleb valida eriala järgi, mitte eriala kooli järgi nagu teevad mõned - nt tahad minna mingisse kooli, kuna see on "kõvem" ja siis valid sealt mingi suvalise eriala, kuhu sisse saad. Olen arvamusel, et kool tuleb valida eriala järgi, mitte eriala kooli järgi naguErakõrgkoolid on minu arvates mõttetud, aga eks ka nende seas on häid koole, millel on omad plussid võrreldes riiklike koolidega.

Eks see ole ikka nii, et Tartu Ülikooli omad arvavad, et nende kool on parim Eestis, TLÜ omad, et nende omagi maha jää jne. Minu pärast las kasvõi kõik lõpetavad Mainoris, minu silmis nad vähem väärtuslikud ei ole ning mõistliku tööandja silmis samuti mitte.

Minu arvates on üsna tobe selline mõtlemine, et kooli nimi plusspunkte annab, nagu ise ei tahakski midagi väärt olla.

Aga TÜ ongi parim, kui nii võib üldse öelda..see ei ole arvamus, see on fakt. Tegu on ikka maailmatasemel teadustööga ning asutus ise on Eestis ju üks juhtivaimaid asutusi selles vallas. Samas, kui on teistlaadi unistused, siis muidugi on parim teine valik. Seal on vahe - kaks eri asja: subjektiivne parim ja objektiivne parim.


Jah, mina valisin objektiivse.. aga mitte ei valinud eriala ülikooli järgi. Kui mul oleks olnud võimalik, ma oleks kindlasti läinud Tartusse õppima - seda mida tahan ja kuna see on parem kui näiteks sama eriala Tallinnas, mitte sellepärast, et TÜ-ga on tegemist. Ja kooli nimi annab plusspunkte - mina teen otsuseid maine ja taseme põhjal .. nagu poeski klient, kes soovib saada parimat kvaliteeti ja mainet, paraku ka teiste tunnustust (nt tööandja puhul). See ei ole kooli nime valik üksnes.. ja ei tähenda seda, et need inimesed midagi väärt poleks. Imelik suhtumine.


Vähe rohkem teemasse.. teaduskonna ja eriala valiku kasulikkus sõltub endast. Kui olla ise läbilöögivõimeline, on kõik võimalik. Endale sobimatu valik ei ole kindlasti kasulik. Kõigest sellest on ülevalpool küll juba juttu:)

Sa hindad Tartu Ülikooli, või kõiki Eesti ülikoole for the matter vist, pisut üle.



Enne, kui kasutad sõnu "maailmatasemel", "teadus" ja "TÜ" ühes lauses, soovitan sul tutvuda näiteks Shanghai Jiao Tong Ülikooli <a href="www.arwu.org/">Academic Ranking of World Universities</a>'iga või <a href="www.timeshighereducation.co.uk/hybrid.as...e=148">Times Higher Education</a> ranking'uga...




(mitte, et ma arvaks, et need absoluutne tõde oleks või, et seal näpuga tasuks järge ajada, kes 23 ja 24 aga kui ikka mitmesaja või isegi pooletuhande parima ülikooli hulka kuidagi ei trügi...)

Võrreldes Mainori, Euro jt kassikoolidega on ikka maailmatasemel teadustöö küll.

See on nagu suusavõistlusel tagant poolt 10ndaks jääda ning uhkusega näidata Angola ja Kuuba võistleja peale ning öelda "eh, nendega võrreldes olen ma ikka küll maailmatasemel suusataja".



Tartu Ülikooli hariduse kvaliteet arvatavasti parem kui umbes 97% maailma ülikoolidest (millest enamus asub kusagil kolmandas maailmas) ja kindlasti on TÜ Eestis üks kahest parimast ülikoolist. Küsiamus on, kas see on piisavalt hea või mitte.

Kuulge, kas teil käib ka ülikoolides kõva tundide arvu vähendamine ja iseseisva töö suurendamine? Meil on ikka puhta hullusti juba. Istume kodus, nokime nina ja seda nimetatakse iseseisvaks tööks. Oleks raamat, mida lugeda, siis küll, aga praktilisel erialal päris nii ei saa.

Lugesin oma varasemaid postitusi ja jään ikkagi selle juurde, et tegelema peaks sellega, mis meeldib, sest siis on edukaks saamise tõenäosus suurem.

Arvatakse, et meestele sobib rohkem reaal, naistele humanitaar, aga katsetega on kindlaks tehtud, et naisfüüsikud-keemikud pole mitte millegi poolest halvemad ja kõigil on eeldused samad. 

Lisaks veel see, et kui inimene on ühel alal väga hea, siis tõenäoliselt on ta mingil alal veel hea, sest asjad on omavahel seotud. Minu meelest näiteks muusika ja matemaatika on peaaegu sama asi. Noh ja siis on veel inimesi, kes on tõesti igal alal täielikud geeniused.

Mis puutub ülikooli ja silmaringi, siis ma arvan, et 12. klassi lõpetanu on kõige targem inimene. Ülikoolis ikkagi minnakse kitsamat teed ja omandatakse rohkem teadmisi ühes valdkonnas (see muidugi ei sea kellelegi takistusi ise õppida kõikvõimalikku). Kahju, et selliseid renessanssmeistreid enam pole, kes kirjutasid-komponeerisid-maalisid-ehitasid ja nii muuseas tegelesid teadusega.

Eesti ülikoolid on juba ammu rahategemismasinad. Sissesaamisel pole enamasti ühelgi isikul probleeme, lävendid on lihtsalt nii madalad. Et ikka oleks palju neid, kes õppemaksu maksaksid. Seega on põhiline küll see, et maksad Ja see pole mingi minu välja mõeldud asi, sellest on akadeemikud juba ammu rääkinud ja oma pahameelt väljendanud.
Üldiselt mina suhtun ka nendesse eraülikoolidesse teatud eelarvamusega. Meile tuleb igal aastal õpilasi mingist nooblist eraülikoolist, mille õppekava akrediteeringut ei saanud.

NO NII, tänavused lõpetajad Kuhu siirdute õppima? Kas teete katsed paljudesse koolidesse? Mida arvate TTÜ Rahvusvaheliste suhete erialast?

Tänavune lõpetaja ma küll ei ole,aga vähemalt kolme kooli kandideerin. <span style="font-style: italic;">Wish me luck:P </span>