EEVA naistekas

Abituriendid, mis teemal kirjutasite, kuidas enesetunne on?
Mul tuli 7.teema, <span class="Apple-style-span" style="font-family: Verdana, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; "><strong> <font class="Apple-style-span" face="Arial"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;">„Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.“ </span></font></strong><font class="Apple-style-span" face="Arial">(Georg Wilhelm Friedrich Hegel). Tunne on täitsa OK.</font></span>

Selleaastane teemavalik oli üldse hea. Hea selles mõttes, et poleks tohtinud olla probleemi, et mõtteid ei ole. Samas oli oht laiali valguda. Eks oleneb, mis suuna keegi valis.

Kirjutasin teemal "Ühiskonna aregu võti on haridus". Olen nõus Tiiukesega, et teemad olid üldiselt täitsa head, aga oht laiali valguda oli kõikides teemades olemas, nii laialdased kuidagi. Ise valisin selle tee, et "tõlgendasin teemat muul moel", natuke karust, et võisin mööda kirjutada ja liiga üldine olla, aga kõik on nüüdseks tehtud ja parandada nagu nii ei saa. Tuleb unustada ja viia mõtted uutele eksamitele

Kirjutasin samuti haridusest. Läks (vähemalt esialgse tundmuse järgi) natuke halvasti, kuna teema oli liiga lai ja mustand tuli liiga pikk ja kirjeldav. Hakkasin siis puhtandiks kokku koondama mõtet ja lõpus läks väga kiireks. Läbi ei jõudnudki lugeda ja ei olegi täpselt meeles, mida kirjutasin puhtandisse ja mida mitte. Homme saan koopia kätte ja siis saab juba täpsemalt vaadata, kas läks siis nii metsa kui esimese emotsiooniga kartsin või mitte. Üldiselt olid head teemad, kuigi eelmise aasta omad meeldisid mulle rohkem. Teise valikuna oleksin võtnud Sokratese tsitaadi "Kui palju on asju, mida ma ei vaja", kuid kuna selle kohta leidsin vähem ideid, loobusin (kuigi ilmselt oleks siis tulnud parem ja sisutihedam kirjand just seetõttu).
Aga noh närvitseda ja kahetseda pole mõtet, läks, kuidas läks enam pole miskit teha

Mulle ei meeldinud üldse pärast eksamit sellest rääkida. Mustandit ma ka kordagi enne tulemuse saamist ei lugenud. Piinad olid need korrad, kui eksam ei toimunud enda koolis ja mingi ühise bussiga läksime ja tagasi tulime. Kõik muudkui arutasid ja laksisid vastuseid. Mul viis tuju nii alla, kuigi hiljem selgus, et selleks poleks põhjust olnud. Tean, et mitmed hakkasid õpikutest ja netist pärast õigeid vastuseid tuhnima. Ma igatahes ei tahtnud määdunud eksamile enam mõeldagi.

Samas ega ma ka eriti suure ahvatlusega sellele koopia lugemisele ei mõtle, samas annan endale aru, et peaksin vähemalt (või siis pigem) kellelgi teisel selle läbi lugeda laskma, et saada teada, kas on tegemist üldse tervikliku ja korrektse tööga (milles on mul küll natuke, kuid siiski julgust kahelda).

Ma lasin ka koopia teha, aga enne punktide saamist seda lugema ei hakka ja teistel ka lugeda ei lase. Pole mõtet ennast närvi ajada, kui keegi ütleb, et "Kuule, see on täielik jama."

Seoses koopia lugema andmisega.. meil vaatas eesti keele õpetaja pärast kirjandit mustandi üle, arvas, et saan u 50 punkti. Aga sain üle 70. Nii, et iial ei tea, mis tulemuse saada võid, arvan ma. No muidugi mustand on teine mis koopia, aga siiski ei tasu end närvi ajada tõesti sellega

Hah, meil ütles esta õps selle peale kui küsisime, kas ta vaataks meie koopiad üle, et ta ei taha ennast närvi ajada

Kirjand 89, ühiskond 89, geograafia 93, matemaatika 94, inglise keel 95. Kokkuvõttes on tulemused mu ootsutele vastupidised - arvasin, et inglise keel ja matemaatika tulevad kõige kehvemad ja geograafa jääb kõige paremaks.
Üllatav oli see, et kirjandis sai üks neiu, kes proovieksamil 20 punkti piiri ei ületanud, üle 80 punkti ning taoliseid üllatajaid oli meie lennud kahe käe sõrmedel. Enamik neist venekeelsetest peredest. Oli ka neid, kes harjunud u 70 punktiga, aga eksamil said 30, 40 punkti. Veider aasta.