EEVA naistekas

Kas teie mees on põhi-, kesk-, keskeri- või kõrgharidusega? Kui oluline on üldse teie jaoks, et mehel oleks mingisugune haridus?

Teen algust, minu mehel on kõrgharidus ja minu jaoks hariduse omamine on väga oluline st ei tahaks enda kõrvale rumalat meest. Samas haridusest enam hindan seda, et ta pole ainult oma õpitud valdkonnas tugev, vaid erinevates valdkondades piisavalt pädev.

Mehel on kohe kõrgharidus käes. Plaanib ka magistrisse minna.
No... ikka on tähtis see haridus ka natuke. Ameti õppimine on ju tuleviku kindlustamine. Aga see, kas mehel on kutseharidus või kõrgharidus - ma ei tea, on sel vahet? Eks mitmekordne kõrgharidus näitab ambitsioonikust rohkem kui näiteks lihtsalt ametiõpe. Aga õppima peaks ikka seda, mis meeldib - kõike ei saa ju ülikoolis õppida.
Ühesõnaga haritus loeb rohkem kui haridus. Ja mingi ameti peaks ikka omandama.

Olen üsnagi nõus Sayega.
Haridus on omamoodi tähtis, kuid kindlasti ei ole määrav.
Minu jaoks on oluline, et noormees on olnud jätkusuutlik ja vähemalt keskhariduse või kesk-eriharidusega. Ning sellest veelgi tähtsam, et ta on suutnud selle haridusega ka midagi peale hakata ehk kas siis astunud edasi ülikooli, rakenduskõrgkooli, edasi kutsekasse või tõesti leidnud endale meelepärase ning sobiva ameti.
Tähtis on, et inimene oleks oma põhimõtete ning seisukohtadega ja oskaks neid põhjendada, et saaks arutleda erinevatel teemadel..
Minu kallim käib vahelduva eduga ülikoolis, kuid töökoht on vastavalt õpitavale juba olemas. Ta on tark ning arukas, lihtsalt õppimise osas jääb vahel motivatsioonist puudu või tahtest.
Kuid tal on lai silmaring ning ta on mind palju elus õpetanud, andnud head nõu. Jah, tal ei ole kõrghariduse paberit käes, kuid haritust tal õnneks jagub. Ja see ongi kõige tähtsam

Kui täiesti aus olla, on haridus minu jaoks ikka päris oluline. Silmaring, huvid ja elus hakkamasaamine on muidugi vähemalt sama tähtsad, kuid üldiselt annab omandatud haridustase mingi vihje inimese olemuse ja võimete kohta. Alati on erandeid, aga kordan: üldiselt.
Minu mees sai magistrikraadi natuke enne seda, kui mina sain gümnaasiumi lõputunnistuse Hetkel näeb ta doktoritööga vaeva. Ise pean tõenäoliselt ka selle mõne aasta pärast ette võtma..

Lafolle, aga kui ta nt olekski magistrikraadiga või siis n.ö ainult bakalaureusega, kas see muudaks tegelikkuses sinu jaoks midagi?

Räägin siis oma eksmehest.

Tal oli madalam haridutase kui minul, samas see ei härinid mind nii väga. Mulle oli tähtis et Ta omandaks ikka parema hariduse ja oli see tähtis küll, kuid meie suhte probleemid polnud ammugi mitte tingitud haridustaseme erinevustest. See on mingi põhimõtteline probleem, kui sel põhjusel ei sobi ja kõik muu tundub õigustusena.. sest.. peab olema ikka väga labane vm kui haridustaseme erinevus hakkab segama. Mind ei seganud.. seltskonnad, suhtumised jmt oli kõik erinev, aga sellest on võimalik mööda vaadata kui arvestada et see võib suuresti tulla ka sellest vahest.. samas ka ei pruugi tulla sellest.. see on juba muidugi teine teema.

Ilmselt ei hakanud mind see kunagi häirima sellepärast et Temal oli lõpetamata keskharidus, aga kui me kohtusime siis oli mul endalgi veel gümnaasium pooleli ja töötasin baaridaamina.. seega ma teadsin kellega end seon ja polnud ise sugugi mitte nö soodsamates oludes.

Samas... nüüd pean seda tähtsaks, kuid mitte ülemäära. Ma lihtsalt pole kohanud enam seltskondades madalama haridustasemega mehi. Kõigil on enamasti ikkagi kõrgharidus käes. Millist erinevust olen märganud? Minu eks oli labasem ja seltskonnad milles liikusime olid väga erinevad, kuid see võib sõltuda ka inimestest mitte haridustasemest. Samas oli meil koos Temaga alati huvitav ja palju millest rääkida. Sama haridustasemega meestega kohtudes on ühised jututeemad kuidagi valitumad sest mehed on hoopis teistsugused... kuidagi väljapeetumad. Mulle see iseenesest meeldib. See on teistmoodi huvitav.

Doktoriõppesse läks mees alles siis, kui olime u pool aastat juba koos olnud. Muidugi ma toetasin ta valikut, aga otsuse tegi ta iseseisvalt.
Muidugi ei muudaks kraad (või selle puudumine) meie suhtes midagi - ma armastan ikka oma meest, mitte tema lõpudiplomeid Mind häiriks see, kui meil oleks erinevad vaated ja mõtlemise nö tase ja/või kui ta looderdaks niisama ja ei rakendaks oma vaimset potentsiaali. Muidugi olen ma oma mehe üle uhke, et ta on tark ja lisaks näeb vaeva. Õnneks ei piirdu tema huvid ainult ülikooliga, vaid ta tegeleb erinevate asjadega. Ainult akadeemilise poolega vaeva nägevad kuivikud on minu arvates teistmoodi igavad.