Lugesin kunagi raamatut "Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused" ning seal oli toodud välja uurimuse tulemust, et reaalselt lasteaed laste sotsiaalsusele kasuks ei tule. Ma nüüd täpselt ei mäleta, miks, aga see oli seotud selle massijõuga, mis viib sotsialiseerimise nulli (lapsi liiga palju jne). Lisaks veel see, et lapsi pannakse liiga vara lasteaeda kui nad ei ole selleks veel valmis.
Meil siin lasteaiakasvatajaid ka, ehk nad teavad rohkem
Ma pole lasteaias käinud. Mulle on alati õppida meeldinud ning lugemise sain selgeks viiesena. Sotsialiseerumisega oli see, et alustasin kooliteed väikeses külakoolis, kus oli u 50 õpilast. Kõik oli väga tore, kogu kool suhtles omavahel, esimese klassi omad üheksandikega jne. Neljandasse klassi pidin minema suuremasse kooli ja siis hakkas mu ujedus välja lööma (kas seda nüüd koolikiusamise või lasteaia puudumise tõttu, tegelikult ju ei tea).
Üldiselt olen aga lasteaia poolt. Just selle distsipliini tõttu, mida nad sealt saama hakkavad ja kooliks vajalik on; teiseks lasteaednikud märkavad juba vajadusel erinevaid häireid, mis lastel olla võivad ja saab varakult sekkuda; ja pealegi: lapsevanemana tahaks ju natuke vabadust ka.
Unistada ju võib, et tulevikus raha piire ei sea ja laps saab minna lasteaeda siis kui ta valmis on, mitte siis kui emapalk lõppeb.