Toitu vastavalt vanusele I osa: lapseiga
- Kategooria: Pere & vaba aeg
Inimese elu on teekond, mille jooksul me esmalt kasvame, siis küpseme ning seejärel algab vananemisprotsess. Organism areneb ja muutub: nooremad inimesed on reeglina aktiivsemad ja tugevamad kui vanemad ning vananemisest seonduvalt mõeldakse enamasti tervise halvenemisest, erinevatest haigustest ja hädadest. Kuid õige toitumisega erinevates eluetappides on võimalik tunduvalt suurendada organismi vastupanuvõimet hilisemas eluperioodis. Alustame siis päris algusest: alustame lastest.
Lapse toitumisharjumused saavad alguse kodust. Välja kujunevad need juba esimestel eluaastatel. Palju kergem on last kohe algusest peale õigesti toituma õpetada kui hiljem näha kurja vaeva tema ümberõpetamisel. Esimestel eluaastatel on vanematel samuti suurem kontroll selle üle mida ja kui palju laps sööb, seega on võimalik luua talle tervislikud harjumused kogu eluks.
Lapse toit peab olema tasakaalustatud. Tarbima peab piisavalt piimatooteid, et kasvavad luud saaksid kaltsiumi. Kui laps on täispiimale allergiline, tuleks see asendada keefiriga. Laktoositalumatuse tarvis on tänaseks turule tulnud ka laktoosivaba piim, mida saab tarbida tavalise piima asemel. Piisavalt tuleks süüa ka jogurteid, kohupiima ja juustu, mis kõik on head kaltsiumi allikad. Kui laps aga piimatooteid üldse ei talu, võiks need asendada sojatoodetega.
Poes on müügil nii sojapiim, sojajogurtid kui ka tofu ehk sojajuust. Täiskasvanule, kes on harjunud piimatoodetega, võib sojatoodete maitse alguses veidi võõrastav olla, kuid laps, kes oma maiste-eelistusi alles välja kujundab, lepib sellega meelsasti. Kaltsiumi sisaldavad ka paljud köögiviljad, näiteks spargelkapsas, samuti idandatud nisuterad, apteegitill ja basiilik.
Peamiseks valguallikaks on alati peetud mune. Kuid tänapäeval sageli esineva munaallergia tõttu oleks oluline teada ka teisi valgurikkaid toitaineid, nagu näiteks kaunviljad, pähklid, kala ja liha.
Olulise osa lapse menüüst peaksid moodustama aed-ja köögiviljad, mis sisaldavad palju erinevaid vitamiine ja mikroelemente. Kui laps ei soovi köögivilju paljalt süüa võib need muu toidu sisse ära peita. Kui kodus on võimalus ise mahla teha, saab puuviljade sisse “ära peita“ nii punapeeti kui ka näiteks kapsast. Puuviljade magus maitse katab siis ära köögiviljade spetsiifilise maitse, ning juues magusat puuviljamahla saab laps kätte ka köögi- või aedviljades sisalduvad kasulikud ained.
Teraviljatoodetest võiks rafineeritud toodetele - valge sai, valge riis ja valged pastatooted - eelistada täisteratooteid, milles on säilinud kiudained, vitamiinid E ja B6, magneesium ja tsink, mis muidu rafineerimise käigus eemaldatakse. Laps harjub saia asemel täisterasepikut sööma üsnagi kiiresti.
Magusast võiks eelistada puuvilju, nii värskeid kui kuivatatud. NB! Laps, kes ei ole kommi saanud, ei oska sellest ka puudust tunda ning sööb hea meelega puuvilju. Suhkru asemel tuleks võimalusel eelistada mett, teed võib laps juua üldse ilma magustamata, kui lapsele algusest peale anda teed ilma suhkruta, ei hakka ta seda nõudma ka hiljem.
Janu kustutamiseks sobib kõige paremini vesi. Muudest jookidest tuleks eelistada naturaalseid täismahlu, millele ei ole lisatud suhkrut ja konservante. Limonaadid ja teised gaseeritud joogid võiks väikelapse menüüst välja jääda, sest need sisaldavad palju kunstlikke säilitus- ja värvaineid, kahjustavad lapse hambaid ning rikuvad muuhulgas ka söögiisu.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et lapsepõlves rajatakse vundament lapse tulevikule. Just selles eas kujunevad välja toitumisharjumused mis teda hiljem kogu elu saadavad, seega tasub nende kujundamisel olla hoolikas.
Järgnevates artiklites käsitleme toitumist murdeeast keskeani ning keskeast üleminekueani.
Kristel Jõesaar
