Eelmise suve juulis tegin oma viimase suitsu. Selle aasta kevade algusest kuni suve lõpuni oli tihti suur tahtmine suitsetada, kahjuks või õnneks polnud siis tobi kusagilt võtta ja teistelt ka küsida ei tahtnud, kui oli võimalus suitsetada, siis ei tahtnud jällegi. See oli siis väga stressirohke ja igav periood mu elus. Nüüd, kui elu on ilus ja lõbus, ei taha mõeldagi, et suitsetaks- ka pidudel mitte. Ostnud pole ka kunagi, ei taha seda teha- häbi oleks. Olen vaadanud suitsupakkide hindu ja mõelnud, et mina küll ei raatsiks sellele raisata ja mõni ju suitsetab paki-kaks päevas. Minu pärast on proovitud suitsetamisest loobuda, kuid sellega ei mindud lõpuni. Mina ei käskinud, ütlesin et peaasi, et minu ees ei tossutataks.. mul polnud eriti midagi tema suitsetamise vastu.