EEVA naistekas

Ei ole proovinud ja ei taha ka. Ei huvita selline asi.

Kokaiini mõju on nii vähe,30 minutit ja siis on vaja uut doosi.

Äkki said ikka mürgituse vesipiibust. Mul on täpselt sama asi, kui ma vesipiipu suitsetan. Pole nagu kuulnud, et kanep sellist asja teeb, enne kui ta mõjuma hakkab läheb ka ju veidi aega ikka. Aga vähemalt, asja juures positiivne, ära tee jahh selliseid asju, sellel pole mõttet ja kindlasti, ära lase end mõjutada kui sa ise ei taha, jää ikka endale ausaks.

Kanep võib siis südame pahaks ajada kui tõmbad seda täis olles või siis kui tõmbad liiga palju.

Olen tõmmand mingit liiki kanepit,mis mõjus kui unerohi,kõik magasid.

Ma tõmbasin liiga palju ja keerasi ära, olgu see võis LSD-st ka olla. Aga minul pole paha kunagi hakanud. Ja päris tihti jäävad inimesed magama. Kuna minule mõjus see ülitugevalt ükskord siis mina lihtsalt nö "surin ära", elumärgid kadusid, endal tekkis ka kergelt magamajäämise tunne, see on siis kui oska sellest üle olla vist. Aga kui inimesed tegutsevad ja liiguvad siis magama nad küll ei jää ju. Keegi rohkem ei tea LSD-st rääkida? Siin nii vähe selle üle arutletud. Netis leiab üldist informatsiooni aga ma tahaks isiklikke kogemusi. Eile mõtlesin, et jääbki vist see elus proovimata, ma ei kujuta ette mis see minuga teeks, ma selliste asjade suhtes ülitundlik.

Miks on üldse vaja sihukest saasta proovida?

Sõbranna tarbis mingi aeg igal nädalavahetusel kommi. Ja tal tekkis mingi allergia, et ta ei tundnud enam maitset ja keel läks laiguliseks. Kui tarvitamise lõpetas, läks keel okeiks.
Ja ma olen ka kuulnud, et mingi narkootikumi puhul võib see ka mitmete aastate pärast välja lüüa. Ehk siis näiteks nii nagu Znelle rääkis.

Ma ei oska seda seletada, ma olen kohutavalt uudishimulik inimene aga mul pole kunagi julgust midagi reaalselt teha. Isegi, kui ma ise seda asja ei proovi (väga tõenäoline) tahaks hullult teiste lugusi kuulata. Järelikult me oleme erinevad ka, sinu sõpruskonnas ollakse vb totaalselt vastu sellistele asjadele. Aga mina olen üles kasvanud inimestega, kes riskivad ja kes tahavad kõik järgi proovida. Samas, ma austan kohutavalt inimesi, kes on neile totaalselt vastu. Ja iga kord ma vaatan kaastundlikult neid inimesi näiteks peol, kellele keegi teine avaldab survet proovida esimest korda. Selline asi ajab vihale.

Kusjuures minu lähedasemad tuttavad on ikka igasuguseid asju proovinud välja arvatud muidugi süstimine. Ma isiklikult olen teinud ainult kanepit ja ka praegu teen aegajalt seda, näiteks kui on mingi istumine sõpradega või siis enne kinno minekut siis palju lõbusam filmi vaadata. Mu mees on aga igasuguseid asju proovinud (see oli enne sed akui me tuttavaks saime). Peale minuga kohtumist on ta korralikumaks muutunud muidugi rohelist tõmbavad sõpradega vahest liiga palju aga teised asjad on maha jätnud (paar korda on juhtunud meie kolem aastase suhte jooksul, et on kokat tõmmanud).


Ahjaa, seeni proovisin ka Hollandis aga ma ei tundnud eriti mingit mõju.

Mul ka mees vist pea kõik järgi proovinud, mis võimalik siin. Nüüd ainult suitsetab. Muidugi süstimine ei tule kõne allagi. Ütles ka, et kui ma tahan siis pigem alustab seentest ja nii treeniks mind, vb 5 aasta pärast julgeks LSD-d alles anda. Aga mina teen seda vabatahtlikult, kui keegi survet avaldab, siis hakkavad mul häirekellad tööle ja käitun hoopis vastupidiselt. Hollandisse läheks ise ka, peamiselt selle pärast et mees on see kes täiesti vihkab alkoholi aga on kanepi legaliseerimise poolt. (ei nõustu temaga tegelikult)

Hollandis on jah lahe, meil plaanis võib-olla suvel väike road tripp sinna teha:P.


Mulle ka üldse see pealesurumine ei meeldi. Mulle näiteks ei meeldi alkoholi maitse ja siis ma joon hästi väikeste lonksudega ja võin ühe õhtu jooksul isegi ainult ühe kokteile ära juua aga siis teised koguaeg, et znelle, mis sa jood nii vähe:confused: See ajab nii närvi.


Mul mees aga sihuke, et ei lubaks mul mingit narkot teha (välja arvatud roheline), muidugi kui ma tahaks midagi proovida siis ta lubaks aga tingimus oleks see, et ei oleks mingi hull läbu kuskil ja, et tema oleks ikka juures, sest kunagi ei tea kuidas minu osrganism võib reageerida. Ja muidugi peaks see ainult ka proovimiseks jääma.

Kusjuures seened on küll üli ägedad. Ja ma ei teagi, minuarust on nad üsna süütud ka. ükskord sai kärpseseene kuivikuid näritud ja nendest teed joodud :)Olen kuulnud, et on LSD mõjuga sarnane, kuid ma pole viimast proovinud ja ei tea rääkida.

LSD kunagi üks tuttav tegi tihti. Esiteks ta nägu konkreetselt moondus jubedaks. Ja see polnud selline komminägu, hambad ristis silma suured..... vaid teine, selline judinaid tekitav... Ta käitus täiesti seinast seina, võis tundide viisi ühes nurgas laua all passida ja ühte täppi vaadata, nii et silm ka ei liigu. Samas võis ta niii ära keerata, ala, et ajab teda taga ja tal oli ni reaalne surma hirm nahas.... ja üldse igasugu trikke oli veel...

Seen aga on ikka hulga leebem, missest, et saad kiviseina sisse käe panna ja vahepeal oled läbipaistev aga üksi olemiseks, mediteerimiseks või sügavate asjade üle mõtisklemiseks on ta hea. Oht on ka mürgituse saada ja oksendada.

LSD-sse ma ei suhtu hästi samuti ka heroiini. Esimene just sellepärast, et hulluses võid jubedaid asju korda saata ja tervis saab korraliku põntsu. Viimane aga on kiirelt sõltuvust tekitav.

<span id="wa_f_item_150144" name="a150144">Kusjuures seened on küll üli
ägedad. Ja ma ei teagi, minuarust on nad üsna süütud ka. vanasti sai
kärpseseene kuivikuid näritud ja nendest teed joodud Olen kuulnud, et on LSD mõjuga sarnane, kuid ma pole viimast proovinud ja ei tea rääkida.

LSD
kunagi üks tuttav tegi tihti. Esiteks ta nägu konkreetselt moondus
jubedaks. Ja see polnud selline komminägu, hambad ristis silmad
suured..... vaid teine, selline judinaid tekitav... Ta käitus täiesti
seinast seina, võis tundide viisi ühes nurgas laua all passida ja ühte
täppi vaadata, nii et silm ka ei liigu. Samas võis ta niii ära keerata,
ala, et keegi koletis ajab teda taga ja tal oli niii reaalne surma hirm nahas.... ja
üldse igasugu trikke oli veel...jube

Seen aga on ikka hulga leebem, missest, et saad kiviseina sisse käe panna ja vahepeal oled läbipaistev aga üksi olemiseks, mediteerimiseks või sügavate asjade üle mõtisklemiseks on ta hea. Oht on ka mürgituse saada ja oksendada.

LSD-sse
ma ei suhtu hästi samuti ka heroiini. Esimene just sellepärast, et
hulluses võid jubedaid asju korda saata ja tervis saab korraliku
põntsu. Viimane aga on kiirelt sõltuvust tekitav. </span>

Ohh vot mul oli mehega täpselt sama mõte. Mingi nädal või paar tagasi rääkisime, et suvel võiks häälega Hollandisse sõita, ja tagasi tuleks minu isaga. Ja mul mees pani reeglid paika, et kui tahan siis ainult temaga.

Veits OT, aga mul mehel on peaaegu sama teema oma sõpradega- tema ei joo üldse ja siis käiakse pinda, et joo ikka, õige mees joob jne. Väga nõme käitumine!

Mul tekkis surmahirm kanepiga, kus oli LSD sisse segatud. Mees ei öelnud mulle seda alguses ja ma ei saanud midagi aru. Ma nutsin ainult. Ja rääkisin asju, umbes nagu teaks, et ma homset ei näe. Ma lõpetasin kõik lahtised otsad ära. Rääkisin inimestega, kes olid kallid ja koristasin et kõik ilus välja näeks. Mees ei saanud midagi aru. Tema nägi, et ma mõtlen asju millele tavaliselt inimesed ei mõtle. Ise ma ei tundnud midagi, surusin sõrmed seina ja valus ei olnud. Seinad polnud päris. Jõin ainult kuuma teed, sest siis tundsin et see läheb kõrist alla ja ma olen veel elus. Umbes 10 tundi kannatasin selle all. Reaalsus ja uni oli segamini. Kui magama jäin ja ärkasin ja avastasin et veeklaas on kraanikausi kõrval, hakkasin uuesti nutma, sest arvasin/lootsin et nägin und. Ültesin: "sain ühest autistist aru, ta mõtleb ainult ühte pidi, maailm keerleb vasakule, keegi peaks panema ta teisipidi mõtlema, et maailm paremale keerleks, nüüd on vist juba hilja." Varisesin põrnadale kokku, ei reagerinud millelegi, olin justkui mujal maailmas aga kui sain aru, et liiga palju asju on tegemata, sundisin end sealt välja tulema, see oli nii raske - psüühiliselt. Mees ütles et elumärke polnud, ma ei hinganud teatud aja, pulss oli.. ta viis mu külma duzzi alla. Kõik kordus, ma märkasin seoseid asjade vahel, tundsin et elu on dejavu`si täis, oleme kui oravad rattas, ma olin vannitoas ja kordasin ühte liigutust ligi 10 korda enne kui taipasin lõpetada ja end sellest lahti rebida. Tulin juba 10 korda vannitoast välja ja pöörasin vasakule. Seisin juba 3andat korda tankla ees ja mõtlesin samu asju. Juba 10 korda ma küsin ühte jama sama küsimust ja juba 3 ndat korda me käime samast kohast läbi. Ja juba terve igavik me istume siin. Need kordused ajasid hulluks. Aeg venis, minutid tundusid tundidena. Ühes kohas ei suutnud kaua olla, koormas liiga psüühhiliselt, tekkis jälle kokkuvarisemise tunne, öö oli kohutavalt pikk, inimesed olid ebareaalsed, tühised, eemalolevad. Ja kõik hakkas otsast peale. Kõik olemasolevad ja võimalikud stsenaariunid minu elust jooksid silme eest läbi. Lõpuks ma enam ei kartnud, vaid leppisin sellega. Pärast sain teada, et seiklesin terve öö linnas, sõitsin bussiga, käisin kodus koristamas, jõin tanklas kohvi jpm.


Mees ei räägi sellest, vihastab kui küsib, ütles, et ta kartis. Õnneks ta ei lahkunud hetkekski minu kõrvalt.

Mnjaa, sama siin. Siiski ei piirdunud vaid proovimisega.
Kohati oli päris kõhe tunne seoses nende omamisega, kuna mees tegeles osati selle "äriga"...
Kanepit aga pole isegi proovinud. Paljuti, kuna ma ei suitseta, kuid see ei pidanud selle juures määrav olema- pidi isegi parema kaifi saama.

Minu oma otseselt ei tegelenud, aga kõik teadsid, et tema käest saab. Siis korterist käisid teinekord võõrad näod läbi ja öösiti helistasid imelikud inimesed. Neil kõigil oma släng ja eri kõnekaardid/numbrid. Keeruline. See ajas hirmu nahka küll. Õnneks on need korrad nüüd pea olematud. Linnapeal tema nimi liikus (hüüdnimi) aga mittekeegi ei teadnud, kellest jutt. Osav oli. Aga tegelikult mulle üldse ei meeldi selline asi, hea et nüüd rahulik on.

No tema ka otsene diiler ei olnud, kuid tihti anti tema kätte mõni kogus. Ükskord oli meil mingi 5 kilo külmkapis Nüüd kui vaatan neid krimi saateid, kus juba grammide eest saavad väga karme karistusi