EEVA naistekas

Mina ei ole ka veel käinud päris läbivaatusel. Kui pillide retsepti olen saamas käinud, siis ikka on küsinud, aga esiteks on mul mõlemal korral päevad olnud ja ega ma pole eriti tahtnud ka, kuigi tean, et peaks. Ja ma ikkagi arvan, et kui ma läbivaatusele lähen, siis mingi teise arsti juurde, sest see tädi tundub mulle liialt selline nipsakas ja.. Ma ei teagi, aga ma ei tahaks vist tema juurde minna, ebameeldiv oleks. Retsepti järel kui käin, mingi viis minutit, siis nende kahe korra jooksul on ta mulle jätnud sellise mulje, et ei tahaks minna, et ta sobibki ainult, et retsepte kirjutada, kuna siin lihtsalt pole teab mis arstivalikut.

Minul esimene käik oli 15 aastaselt- tahtsin pille saada...

Läksin sis kohale ja ootasin... sis kui minu kord minna tuli- sis
tuiskas naistearst kabinetist välja ja ütles, et väga vabandab aga ta
peab minema ühele riskantsele sünnitusele- et personali oli sinna
juurde vaja--- ja et mind vaatab üks teine arst läbi... ma sis et
oookey.... :/

Ootasin sis veel paar mintsa, ja palvetasin, et teine arst normaalne
olex- sest se kelle juurde minema pidin (noortearst) oligi haigla kõige
normaalsem naistearst- õed ja ema rääkisid, et teised mingi hullud
kibestunud vanamutid seal-

Lõpuks kui mind kabinetti kutsuti, vaatas vastu mingi eriti noor
"arst"... lugesin siis rinnasilti- millel oli kiri- praktikant....

Sis ta rääkis, et kõik ok, et se lihtsalt väike ülevaatus, et see väga
lihtne ja polegi päris arsti vaja, et ta seda juba kaua
praktiseerinud... ja noh umbes nii...

Ma nagu ka siis mõtsin, et suva- parem ikka kui mõni kibestunud
vanamutt kellelt sõimu võin saada- et ma umbes peaks alles kodus
nukkudega mängima...

Aga jah, praktikant sai oma tööga tõesti hästi hakkama ja kõik oli ok...

Polnud hullu mitte midagi ja algne hirm oli unustatud...

Ma alles lähen, 2 juuli vist oli aeg. Selle hiljemalt 18 aastase või peale esimest seksuaalvahekorda tingimuse olen ma täitsa hoolimatult juba ammu ammu seljataha jätnud. Aga nüüd tekitab muret teine asi, ma alles nüüd arvutasin välja, et mul päevad sellel ajal. Ehk siis aega muutma ei hakka aga igasugune ülevaatus jääb vist küll ära. Aga ma imestasin kuidas Milko sai pillid ilma ülevaatuseta, sest just nende järgi mul nagu ongi plaan minna.

Mina olin 16, tahtsin pille saada, käisin Mustamäe polikliinikus, arst ei meeldinud, oli kuidagi väga tõsine. Loomulikult narveerisin väga, aga no polnud kõige hullem. Teinekord käisin Pelgulinna noorte nõuandlas, see arst, kelle juures mina käisin, oli jube, polnud plds esõbralik, arvasin, et seal ikka peaks olema, aga ei.

Pillide välja kirjutamiseks ei olegi tarvis ülevaatust teha. Tavaliselt arst küsib, et kas soovite ülevaatust nüüd või siis umbes poole aasta pärast, et vaadata kas pillid midagi halba "korda"ei saada seal. 

Sõbralikke arste on üldse kuidagi vähe.
Teen veidi OT-d, aga mul tuli meelde üks minu jaoks naljakas värk. Helistasin siis naistearstile, et küsida pillide retsepti. No ja ta rääkis ja rääkis neist mulle ning mul sai kõneaeg otsa. Mõtlesin, et vähe mark. Ning siis üllatus - ta helistas mulle tagasi. Vabandasin, et kõneaeg sai otsa, naeris vaid õnneks

Aitäh vivafresh. Järelikult ei hakka uut aega määrama, arvasin lihtsalt, et ülevaatus on ka vajalik.
Ma ema käest kuulsin, et see minu arst vähemalt peaks olema sõbralik. Mu endise koolivenna ema, aga kes see ikka teada saab, näinud me pole kunagi. Tegelikult on julgem, sest neil hästi hooliv perekond vist.

Millegipärast arvavad paljud, et kohe tuleb läbivaatus. Kui ma esimest korda läksin, et pille küsida, siis ma ei mõelnudki üldse selle peale ja tubli mina, sest muidu ma poleks vist üldse julgenud minna Aga minult ta küsis, kas ma olen esimest korda, mille peale minu suust tuli häbelik "Jah" ning ma ei mäletagi, mis ta läbivaatusek ohta ütles. Otseselt vist midgai, aga ma ise jõudsin ette öelda, et jah, ega veel seda läbivaatust ei tahaks küll eriti. Pealegi käisin ma seal 38 palavikuga, mäletan. Nimelt olin ma juba varem aja pannud, kuid ei saanud kohale minna ja helistasin siis, et tühistada, mispeale ta kurjaks sai veits ja siis ma ei julgenudki enam tühistada ja ronisin kohale, endal jube paha olla.
Nüüd, teist korda käies, sain juba 6 kuuks retsepti ja hea meel on, et ei pea minema sinna nii pea ja ma ei taha ka, et tema mulle läbivaatust sooritaks kohati, kuidagi nagu kardan teda, ei julge talle midagi öelda ,sest tundub, nagu võiks ta mulle iga hetk midagi nipsakalt öelda kuidagi, aga nagu juba mainisin, ei ole mul siin retsepti kirjutamiseks suurt kedagi paremat valida. Teisel korral ta küsis, kas läbivaatust olen teinud niimoodi kuidgai meelalt ja ma ütlesin, et ei ja ei tahaks ka veel.. Siis ta naeratas ja ma veel lisasin, et mul on päevad ka ja sinna see asi jäigi. Et ega nad peale ei suru vast, tema vähemalt seda ei teinud. Samas mam õtlesin, et kui peaksin käima tema juures retsepte küsimas ja vahepeal ise käin ja teen läbivaatuse kellegi teisega, siis mõtleb küll, et üks endast mitte lugupidav naine olen, isegi läbivaatust ei tee

Tore, et selliseid arste leidub

Kas siiski ei peaks läbivaatust tegema, kui juba pikalt suguelu elatud? (Kuigi ma ei tea kaua te olete elanud seda "elu"). Iseennast ei pane muretsema?

Aga sellesmõttes, et nad tahavad ju seda- _maitia kuidas sellekohta
öelda_ No seda raamatut kuhu ta sisse kirjutab, et kunas ja mida välja
on kirjutatud jms asjad- Et kui sa tahad, et teine arst sulle
läbivaatuse teeb, sis sa pead vist ikka selle teise arsti käest selle
"haigusloo" ära tooma.... aga samas ma ei tea ka- sest sulle pole veel
ju miskit tähtsat tehtud- sellesmõttes et läbivaatust vms- ja sa pole
haige ka olnud...

Aga muidu jah, et kui arsti vahetada sis nad tahavad seda "haiguslugu" v mis iganes selle asja nimi on.

Ahsoo, ma ei tea sellest midagi, tegelt kui järele mõelda, siis loogiline oleks jah, et ega ei saa mitme erineva arsti juures korraga käia.
Öeldakse, et aasta-pooleteise jooksul tuleks ära käia pärast sugueluga alustamist ja mul ei ole veel nii palju sellest täis, nii et sellepärast ma nii hullult ei muretse, pealegi tunnen end hetkel üsna hästi, kuigi ma tean ja mõtlen sellele aeg-ajalt, et tegelikult peaksin sinna minema. Lihtsalt eks esimene kord ole ikka pisut hirmutav ja mõnes mõttes kardan seda arsti ehk veits, väikese koha värk nähtavasti..
Ma olen 2 korda naistearstil veel vaid käinud, nii et ega polegi olnud mahti kohe pukki istuda, aga sisimas tean, et eks ette tuleks see võtta millalgi... Siis on asi tehtud, süda rahul ja saab vabamalt olla mõnda aega.
Aga ausalt öeldes, et oska ma tõesti millegi pärast muretseda seoses sellega veel, kuigi tean, et ega sellised haigused ja asjad ongi salakavalad ja ma ei pruugi arugi saada ning hoolimata sellest peaks minema.

Ma käisin alguses ühe juures, aasta hiljem teise juures, siis jälle selle esimese juures ja mingit probleemi polnud. Seda raamatut küll kuskil ei küsitud.

Läbivaatuse soovitaks juba kindluse mõttes ära teha, eriti veel siis, kui suguelu elatakse.
Minu günekoloog küll tahtis kohe läbivaatust teha (ja ma ise ka tahtsin), kui esimest korda läksin. Esmalt uuris suguelu kohta, a'la kui kaua, kui tihti, kui vanalt jne. Läbivaatusel küll midagi jubedat polnud ja arst oli ka väga tore. Pigem on asi kindlasti hirmus, et äkki öeldakse midagi või on lihtsalt vastik.

Kui ma kunagi arsti vahetasin, kuna kolisin teise linna- sis taheti
seda. Aga arstilt saab ju küsida, et kuidas ja mida vaja jne...

Mul on see raamat Tõnismäe polikliinikus, Pelgulinna sünnitusmajas ja nüüd ühes perearstikeskuses ka ja kuskil pole vana raamatu kohta midagi küsitud.

Esimene kord käisin eile ära. Aega läks nii 7-10 minutit. Ülevaatust ei tehtud, olgugi et ma olin selleks valmis. Mingeid komplikatsioone ei olnud ja kirjutas mulle pooleks aastaks Yasminelle rasestumisvastased tabletid välja. Küsis mõned küsimused ja rääkis natuke tablettidest ja oligi kõik. Arsti ja ka õde olid nii südamlikud ja rahulikud (jälle olin muuks valmis) aga eks ma olin ka selle eesmärgiga lasknud endale arsti valida. Vähemalt on nüüd kaelast üks hirm ära.

Ma olen naistearstidest nii palju erinevaid jutte kuulnud.. Mõni ütleb, et sealt tuleb suur küsimusterodu ning läbivaatus, teine jällegi, et midagi ei küsitudki ning kirjutas lihtsalt retsepti välja. Käisime klassiga naistearsti juures loengul ja ta ise ütles, et kui tulla pillidele retsepti saama, siis see kindlasti ei tähenda läbivaatust, nii et seda ei peaks kartma. Ütles, et tuleb vaid vestlus, mis on mõeldud kahele silmapaarile ja nii kirjutabki retsepti välja. Missuguseid küsimusi ta seal küsib?
Ma ise olen juba mitu kuud plaani pidanud, et ikka peab ära käima.. Samas hirm on sees ja nii ma seda edasi olengi lükanud. Mingil määral võib asi olla ka selles, et kui emale oma soovist rääkisin, siis ta midagi positiivset selle kohta ei öelnud. Ütles vaid: "No ma ei tea, kas on ikka vaja veel mingit keemiat hakata endale sisse ajama? Mina sinu asemel küll ei läheks." Kuigi see on siiski minu otsus, siis väike toetus oleks ju ära kulunud ja võib-olla oleks asi juba tehtud. Hirmu pärast kahtlesin, kas minna, ja kui nüüd ema ka veel niiviisi ütles, siis ma ei teagi..

Küsimused olid täiesti mõistlikud. (Vestlus oli kolmele kõrvapaarile, sest õde istus ka ju arsti kõrval)
Näiteks: Kui vanalt hakkasid esimest korda päevad, kui pikk on umbes vahe päevade vahel - on nad regulaarsed, ja millal olid viimati (nii et kalendrit soovitan ikka pidada) ja viimaks, et kas mingeid komplikatsioone on. Kui oleks mul olnud, oleks ta tõenäoliselt ülevaatuse teinud. Karta ma ei osanudki, korraks läksin ooteruumis närvi, see oli ka kõik.


Mina oli vist 17 kui ma esimst korda ema käest pillide kohta küsisin, sest mul oli hirm kehakaalu tõusu ees, ema välistas selle hirmu. Samuti ütles, et võib minuga kaasa tulla arsti juurde kui ma tahan. Nüüd lasin temal arsti valida, sest hirm oli sattuda kurja arsti juurde. Valis mulle hea arsti ja teab ka seda mispärast ma sinna läksin. Ma arvan, et räägi uuesti emaga, naistearsti juures tuleb nii või teisiti ükskord ära käia.. ja tõesti, kui ta on mõistlik.. siis ka parem kirjutada pillid, kui kondoomiga mässata. Kindlasti mine, Tiiuke.

Aga millist arsti Pelgurannast soovitate?