EEVA naistekas

Ma tulin eile koolist, valgete pükstega ja päevad just hakkasid ja püksid olid rikutud, õnneks keegi ei näinud seda:D. Ja eile oli poisi juures pidu ja ma läksin korraks poodi ja tundsin , kuidas tampoon läbi lasi, teksad olid veidi rikutud, aga seda ei näinud, siis läksin kohe vetsu ja vahetasin tampooni ära , see oli nii vastik, paar tundi ainult olin ja siis tulin koju ära.

Vanasti oli jah sellest rääkimine suht tabu. Koolis ei räägitud sellistest asjadest. Hea oli, kui vanemad sellest rääkida julgesid.

Ma lugesin ja mõtlesin, et tegelikult oleksid ju võinud mõnelt naiselt kuidagi tasakesi küsida kas siis tampooni või sidet. Tegelikult ikka enamus naisi saab sellest aru ja ei vaata halvasti. Ise olen ka ekskursioonide ajal tampoone jaganud, põhimõtteliselt võõrastele.
Aga minul on ikka jamasid olnud ka nende päevadega, sest aastaid tagasi oli see vereeritus ikka väga suur, kandsin sidet ja tampooni korraga. Koolis ükskord lasi ikka pükstest läbi ja istudes valgub see ju just keset peput. Klassivend siis küsis, et mis Sul juhtus ja ma ütlesin, et istusin kuhugi otsa Hiljem sellest juttu ei tulnud ja sain ilusti koju. Hea klassivend oli, sest eks ta sai arvatavasti aru küll. Ning teine kord oli talvel, õues...täiesti kohutav. Vaatasin, et püksid tagant verised. Võtsin jope, sidusin pepule ette ja läksin koju...südatalvel. Teistele ütlesin, et mul hakkas palav . Sellest ka hiljem juttu ei tulnud, ma ei tea sõbrad mõtlesid, et ma hullusin vist...
Need apsakad jäid ikka sinna aega kui päevad alles algasid, nüüd juba tunnen ära millal uus tsükkel algab ja probleeme pole.

mul oli ka nii ..

Ma olen juba enda mõndadest äpradustest kuulnud, aga kord oli mul üks naljaks juhtum veel seoses päevadega. Nimelt, ma ei mäleta täpselt, kas mul pididi need algama või mul juba need olid igatahes, tõusin ma tunniajal klassis püsti ning läksin õpetaja laua juurde midagi küsima. Siis klassiõde hõikas üle klassi: Grete sul on tagumiku peal midagi, ma vaatas ja katsusin, aga ei saanud aru ning küsisin siis: Et kus ja milline? (ise tegelikult omamoodi paanikas, kas jälle lasevad teksad läbi??) Klassiõde veel rõõmsalt: mingi tumedam, mahl vms äkki?! Siis ma olin kindel, et jah, jälle lasevad läbi. Tund lõppes ja ruttasin vetsu, pinginaaber käekõrval, ta veel küsis, et miks nii paaniline? Mina, ma arvan et tean mis plekk. Tema küll aru ei saanud, et mida ma jahun siis. Läksin vetsu, vaatasin peeglist see oli mingi šokolaadi plekike, mida sai kerge veega eemaldada.. Oh milline kivi mu südamelt siis langes. Natuke nalja tegi see mulle küll:D.
Alguses kartsin päevadega minna poisi juurde ning veel vähem seal ööbida - äkki määrin linad ära? Aga nüüd, kui koosoldud pikemat aega ei ole mul enam komplekse selles suhtes. Isegi küsisin, et mis siis saab kui linad ära määrin? Tema suhteliselt ükskõikselt: Noh mis seal siis ikka? Siis määrid. Ei ole midagi. Nii et tüdrukud, kes põevad selliseid asju poiste eest, siis teadke, et ka meespool on suhteliselt mõistev;)

Ma olen juba enda mõndadest äpradusest kirjutanud***

olen 13 ja esimesed päevad hakkasid kuu aja eest ema ja isa pulmaaastapäeval, oli plaan autoga ringi sõita, kõht valutaska eelmsel päeval ei osanud midagi ette arvata ja panin selga lühikesed püksid. sööma läksime kõrtsi ja seal vetsus avastasin et kõik alukatest läbi tulnud, siis oli ka wc-paber abiks ning alles õhtul sai kadus emale öeldud ja side alla pandud õnneks tuli vähe ja järgmine päev oli laagrisse minek, sealgi polnud kerge sest läksime seiklusparkki u2 h puude otsas ning kartsin et tuleb läbi aga õnneks ei tulnud. nüüd kuu juba möödas selles aga pole järgmisi tulnud, enda igaks juhuks ikka side kaasas.

Mulle on isa kahel korral sidemeid poest toonud (tööajal) ning nüüd viimasel korral ütles, et talle aitab toogu ma ise.

Baila. Kas sa ei kanna neid koguaeg kaasas?