Ka minul oli hull augustamishoog peal. Nimelt tahtsin kõrvarõngaid, selle vastu polnud mu vanematel midagi. Kui aasta kaks tahtsin teha huule juurde needi. Ema oleks nõus olnud, aga isa oli kategooriliselt vastu. Nad ütlesid ka: saad 18tee siis mis tahad. Ning ema ütles: pärast jäävad veel armid ka vms. Nii eks ma olin tusane jne, aga ise ka tegema ei läinud. Ja olen nüüd õnnelik, et ei läinud. Sest mul tekkis küsimus: Milleks ? Milleks mul seda vaja ? Pärast ongi mingi imelik arm vms näol ja ole , siis sellega eks..Õnnelik olen, et vanemaid kuulasin.
Meil õpeataja rääkis, et klassis oli tüdruk, kes tegi endale või lasi teha ( ei tea kuidas nõukaajal suht sellega oli) kulmuneedi. Ja siis läks ta ülikooli juurat õppima ning tahtis selle ära võtta, võttiski, aga hull arm jäi järele. Ning kahetses väga, et miks tal oli seda vaja teha ?