No minul oli täna sõidueksam ja tegin ära, kuid see, kuidas eksamineerija käitus oli küll väga jube. Sõitsin siis terve aja ära enda arvates läks hästi. Ühes kohas unustasin vaadata paremale (ja vajadusel teeda anda), kuna ei saanud aru, et seal on tänav, arvasin, et hoovi sissesõit. Jõudsin siis ARK-i juurde tagasi ja kui ära parkisin, hakkas mustamine pihta. Põhirõhk oli selles, et tuttavad kohad sõidan perfektselt, aga võõrastes olen natuke ebakindel. Igal juhul tõi ta välja kõik vead (kuid mitte nii, nagu siin eelnevalt kirjeldatud ja ilusti, vaid konkreetselt iga küsimusega pannes mind tundma ennast idioodina). Pärast veel küsis selliseid asju, et kas ma olen esimest korda eksamil, mis autokoolis ma käisin ja kas mul peres auto on ja kas ma vanematega sõitnud olen ja mis nemad mu sõiduoskusest arvavad ja tagatipuks veel, et kas ma ise arvan, et saan sõites hakkama. No mida, kas ta eeldab, et vastan, et ei, ma arvan, et ei oska üldse sõita, kuid tahan ikka lube? Muidugi arvan ju, et oskan sõita. Kõik seletused olid esitatud küsimuse vormis ja mitte retoorilisena, vaid igakord ootas ta vastust. Pinnimine kestis 10 minuti ringis ja pisarad hakkasid voolama juba alguses. Tipphetk oli see, kui eksamineerija ütles, et mulle tuleks üks hea laks vastu pead anda. Olin juba veendunud, et ta mind läbi ei lase ja mõtlesin veel, et milleks siis inimest piinata, kuid lõpuks ütles, et olgu sul hea päev täna ja said läbi. Kuna suhtumisest on aru saada, et talle poleks mingi probleem inimesi läbi kukutada, järeldan, et vead nii suured siiski polnud (ette heitis just seda, et olen ekstraettevaatlik enamikul ristmikel, isegi kui mulle peab teed antama ja mitte nii ettevaatlik teisel).
Kõige jubedam on aga asjaolu, et kui enne eksamit tundsingi end roolis suhtelselt kindlalt ja arvasin, et saan hästi sõites hakkama, siis nüüd, pärast seda, kui mulle on väga põhjalikult selgeks tehtud, et ma ikka peaaegu üldse sõita ei oska, on enesekindlus ka nullis.