Eeh, väga raske teema tegelt. Mingit seisukohta võtta on üliraske, ma mõtlen just sinul. Tean, et teadmatus, kahtlustamine on nõme, aga kas sa tahaksidki teada tõde? See võib olla väga valus.
Ma olen Orhideega nõus, me isegi ei oska omale ette kujutada, kui paljudes peredes (ka näiliselt õnnelikes) on taolised probleemid.
Äkki ka sinu ema teab? Vanemad ju kaitsevad oma lapsi ja ei räägi meile sellistest asjadest.
Kui üritada panna ennast vanemate nahka.... nad on samasugused inimesed, oma tunnetega ja mõtetega. Ma ei taha väita, et petmine on hea ja õigustatud. Kindlasti mitte, vihkan seda väga. Aga me ju ei tea mis toimub sinu ema ja isa peades ja nende vahel. Arvan, et sina ja su vend ei tea, ei näe pooltki mis tegelt toimub.
Pealegi, arvan, et kui ka asi päevavalgele tuleks, siis tähendaks see suurt riidu võibolla ka lahkuminekut, või siis andestamist ja lubadusi, et see ei kordu ja et ta jätab selle naise maha, aga kas ta ka seda teeb? või hakkab veel rohkem salatsema?
Ühesõnaga, kuhu ma tahtsingi selle oma pikka juramisega jõuda....
Mina sinuasemel, jätaks asja sinnapaika. Aeg näitab. Torkimine võib asja hullemaks teha.
Aga see on minu arvamus.