Ma tean, et kui mingi teine mees või naine kas või üritaks mu perekonda lõhkuda, siis ma piltlikult kisuks ta tükkideks. Ja mu vend aitaks seda teostada. VIHKAN selliseid olendeid(no need ei ole INIME ...
mina vihkan ka, usu mind. kui mõni neist arvas, et nii tore oleks minuga sõbraks saada, siis ma ütlesin ka jah halvasti ning hoidsin eemale, et mina isiklikult ei ole nii temperamentne inimene vist, aga samas kui mingi naine/tüdruk tuleks minult poiss/meest röövima, siis ma reageeriks ka teistmoodi, sest et olukord on teine.
aga aabitsa mure juurde tagasi pöördudes...ma arvan, et sellistes olukordades on väga raske öelda, mis on see õige tegu ja mis mitte, ma usun, et see oleneb ajast, asjaoludest ja kindlatest inimestest, sest mis ühele tundub õigena, võib teise arust kapitaalselt vale tegu olla niiet jah, kõik sõltub konkreetsest olukorrast, ajast ja inimestest.