EEVA naistekas

Ma tahtsin sellega öelda, et vaadatakse ikka inimest, mitte tema vanust. See viimane on lihtsalt juhuse asi. Kui mõlemad käituvad oma eale vastavalt ja/või on ühel tasemel (sh ühised jututeemad, mitte et üks räägib eelseisvast mate tööst, milleks ta ei ole õppinud ja teine räägib probleemidest seoses tööga või autoliisiguga ntx), siis pole midagi halba öelda.

Ma pean 23 aastast ka poisikeseks,et siis tahan,neid kes pinget pakuvad,olgu vanemad,samaealised kui ma või aasta-kaks nooremad.

See on teema, mille juures mingeid reegleid määrata ei ole võimalik. Need trendid, mis eksisteerivad, on tegelikult lihtsalt ühiskonna poolt sisse harjutatud.

Nõustun! Sellepärast ma seda vanusevahet tähele ei panegi enam. Olin alguses nii nendes numbrites kinni, pikapeale nägin, et me ühel lainel ja sellest lähtuvalt ka ühevanused, vähemalt mõtlemise poolest. Kuid ma ei teagi, kas tema on nii täiskasvanuliku maailmavaatega või siis mina noorema mõtlemisega, et selle ühise vanuse kokku teeme.

Viimasel ajal on see vanuse piir väga häguseks läinud. Varem mõtlesin küll, et ega 10 aastat vanemat meest küll suudlema ei hakkaks vms. Aga nüüd on see kuidagi tahaplaanile jäänud. Arvan, et asi ei ole üldse vanuses, vaid ikka 100% inimeses kinni. Näiteks noored tüdrukud kes suhtlevad palju vanemate meestega : arvan et see on täiesti normaalne, juhul, kui see pole just selle mõttega et oh olen äge suhtlen nii palju vanematega, vaid just see avastus et oh me klapime nii hästi jne.

Tüdrukud arenevad kiiremini ehk sa selletõttu. Omavanustega suhtlemine ei paku midagi.

palun ärge solvuge, aga ma imestan pigem selle üle, kui minuvanune ehk siis 19-aastane kutt käib mingi 13..14-aastasega, kes on ausalt öeldes laps mis laps, väitke mis tahate. sellest saab teha järeldused poisi enda kohta. aga rõhutan veelkord: palun ärge solvuge, see on vaid minu subjektiivne arvamus. tõsi ta on, et mingil ajal on poisid arengus tüdrukutest maas, aga ikkagi. vahepeal mõtlesin ka, et endavanused on nõmedad jne, aga see oleneb täiesti inimesest. ja veel, et selline vanusevahe on eriti terav, kui üks pool on vanuse järgi teismeline, aga teine juba täiskasvanud. erandeid muidugi on, aga paratamatult paistab see erinevus silma. natuke kuri sai, aga vähemalt aus
enda poiss on minust umbes üks kuu vanem, nii et ei pea enda sõnu sööma

ma vahepeal sebisin mingi 17 aastasega. jätsin asja katki. Liiiga vanu mu jaoks siiski.

Arvan et 3-4 aastat vanusevahe on päris ok alates 25 eluaastast.Ei kujuta lihtsalt ette kui kaasa oleks poole noorem või vanem.Hetkel kaasaga vanusevahe 3aastat ja mina olen vanem.

Eks ikka vanemad mehed. Eriti kõik need kuulsad rokkarid ajavad mu lihtsalt hulluks. 

mõni aasta vanem. Mõistlikud ja toredad

Endast ikka mõni aasta vanem. Meeldib, kui mees on kogenum ning õpetab, vastupidist olukorda eriti ette ei kujuta. Noortemate poole ei kisu pilk ka eriti, 1-2 aastat vanem on täitsa paras.

2-4 aastat vanem 5 läheks juba paljuks, aga 2-4 aastat on väga mõistlikud. Ise suhtlen põhiliselt sellistega, kes minust 3 aastat vanemad Nad on mõistlikud ja mitte liiga vanad, ma pole nende liiga jaoks noor Nii et väga hästi sobib selline vanusevahe just. Kusjuures täiesti juhuslikult avastasin selle, et parimad meestuttavad on 3 aastat vanemad

Kui olin 13, siis käisin 18-19 aastastega. Olin täiesti kindel, et ühtegi omavanust ei taha. Klassivennad tundusid kuidagi lapsikud... Endast noorematest ei tahtnud mõelda ka mitte. Praegu olen 3 kuud koos olnud oma endise klassivennaga ja pole kunagi õnnelikum olnud


Umbes aasta tagasi hakkas mulle ligi ajama üks 28-aastane mees. Ise olin siis 15. Ta on mu sõbranna ema sõber. Ikka juhtusime vahepeal kokku ja sebis mu numbri isegi. Hakkas helistama ja välja kutsuma. Muidugi meeldis, kui vanem ja väga kena mees komplimente teeb ja tähelepanu pöörab. Õnneks tuli mõistus õigel ajal koju - paar minutit veel ja asi oleks seksini läinud.


Sellist käitumist sellises vanuses mehe poolt küll õigeks ei pea. Tundub isegi perversne niimoodi 15-aastaseid tüdrukuid ära kasutada.

Minu nõrkus vanemate meeste vastu ei kao siiski kuhugi Arvan, et see tuleneb sellest, et kasvasin üles isata.

Paar aastat vanemad või enda vanused, nooremaid ei ole kunagi vaadanud Kuskil 6 aastat vanem oleks max minu jaoks, sealt edasi läheb asi juba kahtlaseks.

Ma olen harjunud suhtlema pigem endast vanemate inimestega, enamus tuttavatest/sõpradest on vähemalt paar aastat vanemad ja millegipärast meessoost. Kui ümber on vanemad inimesed siis see kindlasti õpetab, kasvatab kiiremini suureks. Mingi aeg oleks vanusevahe ehk imelik, aga nüüd kui olen 19 ja mees 5 aastat vanem siis tunnen küll, et oleme ühel lainel.
Enda vanustega suhtlen ka, aga mõnikord on tunne nagu elu olekski ainult pidu...

Mulle meeldivad eelkõige siiski võimalikult endavanused või vanemad paar aastat. Praegu käin aga kummalisel kombel kaks kuud noorema poisiga .

Hmm, paar lehte tagasi OT-dele ütleks ma ka vastu, et üldistada pole mõtet - ei ole nii, et kõik 23-aastased ja nooremad alles lapsed ning ei tea, mida tahavad. Nõustun selle väitega, et on ka 17-aastaseid, kes teavad suurepäraselt, mida või keda nad elult tahavad. Mind ajab suisa marru, kui tulevad "tarkpead", kes tulevad ja väidavad umbes, et enne, kui sa 20 oled, ei saa sa armastada, enne, kui saa 24 oled, ei ole sul mõistust... Mitte midagi sellist ei panda vanusega paika ju ometigi!

Enda vastuse unustasid kirjutada - mina olen ka alati vanemaid vaadanud. Enamus on olnud 2 aastat vanemad ja just selline vanusevahe ongi mulle just ideaalne. Praegune mees on samuti 2 aastat vanem ja just nii mulle meeldibki. Ta ei ole minust liiga palju vanem ja liiga palju targem, samas ei ole ka rumalam. Meil on mõlemal asjad, millest rohkem teame, täiendame teineteist. Ei ole nii, et vanusevahe annaks tunda. 2 aastat pole midagi märkimisväärset ka üldiselt, nii et seega minu jaoks sobib ideaalselt.