Ka minul on kogemusi purjus noormehega, kes avaldas mulle armastust. Ja veel minu enda ema juures olekul. Noormeest ma isiklikult küll ei tunne, st et me pole koos midagi ette võtnud ja nii, kuid teame teineteist juba aastaid..umbes seitse. Alati oleme teretanud ja sõbralikult suhelnud, naertanud teineteisele ja nii. Ühel juhul olen näinud teda nö meeldivalt vindisena, ja see üks kord jääb mulle vist igaveseks meelde. Kuigi see juhtus juba paar aastat tagasi, mõtlen sellele isegi väga tihti. Noormees ise on siuke hästi armas muidu ja vabal ajal, nii palju kui siis mina tean, päris tõsise jutuga. Ja see armastuseavaldus oli ka siuke tõsine, ilma mingi naerukihinata ja nii. Ja mis veel hästi armas oli see, et ta palus paar päeva hiljem vabandust oma ebaviisaka käitumise eest, aga mul ei olnudki talle ju midagi, mida oleks pidanud andestama, tegelikult oli see isegi armas.
Muidugi naersime emaga, et tütar saab nüüd mehele ja nii..aga samas, ma mõtlen siiamaani, et huvitav kui tõenäoline on see, et kutt tõsiselt seda mõtles. Pärast seda oleme ikka kohtunud, veidi rääkinud ja nii, midagi tõsisemat küll mitte, kuid siiski..:)nii, et ma nüüd ei tea.