EEVA naistekas

Ma ei hakka vist ja parem midagi rohkemat tegema, mõtlesin msnis ühe koolitöö kohta küsida, mis tolles aines vaja teha on, aga võib jätta minust rumala mulje:confused:

Ja kuna ta tundub selline vaikne, ja arvutifriik, siis vb ta ei olegi hetkel tüdruksõbrast huvitatud. Arvan, et tal pole suhet olnud.

Mhh, küsi ikka kodutöö kohta nõu, kuidas see sind rumalana näitab? Pigem paitab tema ego:D Hoopis teine asi on meeldivuse väljanäitamine, vb see käiks liiga kähku, enamus inimesi vajab aega ja tahavad asjasse rohkem süveneda. Kui sa liiga vara oma kaardid letti lööd, võid poisi ära ehmata ning, et edaspidist segadust vältida ja ehk isegi mitte asjatuid lootusi sinus tekitada võib poiss hoopis eemale tõmbuda. Proovi asjale tasapisi läheneda, võid katsedata tema lähes nt seda, et oled hästi avatud ja seltskondlik, et asi imelik ei paistaks teistele ja talle, siis loodan, et oled sa oma sõprade seltskonnas sedasama.. proovi ta vaikselt näiteks enda sõpruskonda/tuttavateringi sissesulandada. See oleks nagu esimene samm saamaks teada, kas ta üldse on huvitatud.

Ma näen teda ainult koolis ja seal ma olen suht üksik, mul ei ole seal sõpru. Mitte et ma mingi imelik oleks, vaid lihtsalt ma ei sobi sealt kellegagi ega sulandunud uude klassi sisse.

Ahh ma ei tea, ega ma ka mingi eriline suhteterapeut või kosjamoor pole. Käitu nii nagu õigeks pead, ära tee midagi "liiga kreisi" ning ära end totaalselt ka temast isloeeri. Aega ju on, ega see kooliaasta niipea ikka otsa ei saa.. isegi kui oled nt lõpuklassis. Aga sulle ikka soovitan rohkem seltskondlikust, annab palju enesekindlust ja energiat juurde. Ma ei jõua enam midagi muud soovitada:D

Minust ta igatahes huvitatud pole, tänane hommik rikkus kõik ära

Kukkusid kooli trepikojas ja arvad, et enam ta sinust ei huvitu?

ei Ta pole vast kunagi huvitatud olnudki =) Täna sattusime ühel ajal kooli minema, ja siis mina ainult küsisin, tema vastas, ise midagi vastu ei küsinud. Lõpuks ma jäin vait, tema oli ka vait, ja siis kõndisime koos mõlemad, midagi ei rääkinud Kooli jõudes jäi ta üldse veits maha must, ma ei hakanud tagasi ka vaatama, läksin minema, midagi ei öelnud

aga äkki on asi hoopis nii , et sa meeldid talle , aga ta arvab et sa sulle ei meeldi ja siis ongi niuke endasse tõmbunud , ntx ta on endast halval arvamusel või kardab suhet vms .

Ahh, mina ei tea mida arvata, täna saime jälle koos kooli minna Ma tean nüüd, mis kell pean kodust lahkuma, et samal ajal jõuaks :DHuvitav, et ma enne teda pole märganud kooli minemas

Minu meelest sa üritad liiga usinalt. Muidugi on tore, kui keegi meeldib jne, aga ta saab väga hästi aru, kui sa liiga kleepekas oled ja meelega üritad temaga koos kooli minna.

Ega see ei ole nii meelega, kuna ma tavaliselt jõuan kooli viimasel minutil, siis olen hakanud kodust paar mintsa varem liikuma, ega see minu süü pole, et me sama teed mööda läheme. Aga meil ei hakka kogu aeg tunnid samal ajal, vahel pole mul esimest tundi, vahel pole tal. Iga päev ikka samal ajal ei lähe.

Meie silmside on meile jutustanud, et me soovime olla rohkem, kui sõbrad.


Ütleb enamasti kõik

Tahaksin jutustada oma loo :
Lõpetasin üheksanda klassi, gümnaasiumisse minnes oli mul muidugi uus klass. Kui klassi nimekirjad avalikustati hakkasin mina muidugi orkutis kohe vaatama neid keda ma ei teadnud. Seega vaatasin üle kõik ja nägin paari kena kutti, mu sõbranna ütles ühe kohta eriti, et see on elukena. 1.Septembril siis vaatasin et tõesti armas poiss, ja tema aura ja naeratus ja kõik hakkasid mulle koheselt meeldima.. Kuna ma ise olen üsnagi arg tüdruk, st ei näita välja kui mulle keegi meeldib ja nii, ise ma väga nagu lambist naeratada ka ei julge, kuid samas räägin väga avatult kui mõni ilus kutt tuleb niisama minuga rääkima.
Nii, Käisime kaks kuud koolis nimodi et ta meeldis mulle, igapäev kogusin julgust et talle naeratada, kuid mitte kunagi ma seda teha ei julgenud. Kuid koguaeg ma tundsin et ma meeldin talle, aga samas ma kartsin et see tunne on vale. Üsna pea tuli läbu, seal olid siis gümnaasiumi õpilased.
Mina võtsin kaasa kaks siidrit, ning läksingi sinna põhmõttega et purjuspeaga julgen temaga ikka juttu teha ja nii... Jõudsin siis sinna peole, ning hakkasin siiderid jooma , ise samal ajal pidevalt uksepoole kiigates , kas ta on juba tulnud. Kui ta saabus, siis istus ta kohe täpselt minu vastu! Mul oli mõttes ,et see on juba väga hea märk. Alguses ma ei julgenud talle otsa vaadata, vaid vaatasin lakke või kuhugi, siis kui ma olin juba mujalt jooksi saanud ja piisavalt purjakil , mõtlesin et kas nüüd või mitte kunagi. nii vaatasime siis üksteisele pikalt otsa ja nii se läks.Olime terve toreda õhtu, rääkisime palju. Järgmisel päeval tuli ta minu uksetaha ja kutsus välja. Siis käisime peale seda ka mitukorda välja ja nii see läks. Varsti on meil kaks kuud täis. ja mul on tõesti selline tunne nagu ta oleks mulle loodud, ta on selline nagu vaja.
Isegi oleme mõlemad üksteise vanematega kohtunud. !
Ühesõnaga mu mõte oli see, et alkohol pole alati nii paha. ! vahepeal võib see tõesti aidata.

Minul ka taoline mure, mulle meeldib mu treener ta on must 3 a vanem alati me räägime trennis..ja kui ma uksest sisse astun, siis naeratab ta mulle alati nii armsalt ja mina talle ka.. aga ma ei oskagi nagu midagi edasi teha,kaua sa ikka naeratad..oskab keegi nõu anda, mida teha?

nii tore,et mõnel isegi suhtega hästi läinud Ja julgust tõesti vaja ..ja see silmside see on eriline. kui vaatate ja selline aura tekib ümber. Muu ununeb kohe. Sain isegi ühe kena kuttiga tuttavaks, ja suudlesime ja saime peale seda ka kaks korda kokku ja ikka suudlesime ja siis ma ütlesin,et ta meeldib mulle, mis oli vist liiga varakult öeldud. ja ta tõmbus eemale, muutus ülbeks ja ennasttäis, ja kuu aja pärast hakkasime jälle suhtlema, ja siis ta tunnistas, et ta oli loll,et lasi mul minna. vabandas oma käitumise pärast. Mina siis mõtlesin,et ikka tunneb mu vastu midagi erilist. Ja andsin uue võimaluse. Mille peale ta jälle muutus ülbeks. Ja nüüd suhtleme ikka. Kuid enam ma ei anna võimalusi. Ja ma pole teda pool aastat näinud. Kuid tunded on ikka samad, mis ma tookord tundsin. Kui Msnis suhtleme, ja ta ütleb miskit armsat siis üritan süda kalgiks teha ja endale teadvustada, et tegelikult ta ei mõtlegi seda. Kuid küsimus oli , kuidas näidata poisile, et huvitatud temast ? Ausus on hea, kuid see peab tulema ka õigel momendil . Liiga kiirelt tunnete avaldamine pigem peletab. Tuleb alustada lihtsamast, suhtlemine, kohtamine, ja kui on õige kutt, siis üks asi viib teiseni kuid üks tähelepanek seksikamad naised lähevad meestele alati peale mitte,et peaks siis riietuma, justkui jälle klubiminek. Vaid seksikas käitumine, liigutused , kõik see

mul on täpselt sama moodi !

jälle sama

Silmside ja naeratamine on alati väga tähtsal kohal. Nagu öeldakse, et pilgud on esimesed armastuskirjad. Kindlasti ei tohi mängida VÄGA raskesti kättesaadavat, et umbes meest sellega siis nii üles kütta. Muidugi tasub mõningane ärgitamine ära, aga liiale ei tohi minna, et umbes ma nüüd flirdin siin teistega ja piilun ühest silmanurgast, kas ta armukadetaks ka läheb..eks ma ikka omast kogemusest räägi, mis siin ikka. Mulle meeldis karaokeõhtul tohutult üks poiss, no ma teadsin teda enne ka..ta on selline hästi sõbralik ja vahva, alati naeratas, kui kusagil nägin teda..muidugi ta meeldis mulle mingil määral, aga miski minus ehitas talle mingi barjääri ette, ma ei naeratanud talle kunagi vastu, küll aga vahtisin teda sellise kurja pilguga, mõtlesin, et olen jube tark, kui niimoodi panen teda endast rohkem ehk huvituma..siis sellel saatuslikul õhtul küsis üks teine kutt, et miks ma nii kuri olen tema vastu ja teda vaatan nagu hernehirmutist vms..ja siis sai mulle selgeks, et oma ülbema ja mitte-nii-kergelt-kättesaadava muljega tegin hoopis endale haiget, tõugates endast eemale tubli ja armsa ning toreda noormehed..olgu aga mainitud, et me saime tuttavaks, nüüd olen püüdnud talle jätta endast veidi sõbralikuma mulje, et ma ei ole selline bitch, kellena alguses ehk tundusin..nüüd ma isegi naeratan talle, kui teda kusagil näen Loo mõte on selles, et alati tuleb iseendaks jääda, väike flirt ei tee paha, samuti ei tee paha ka väike eemaletõukamine, kuid kõigega peab piiridesse jääma! Kõige kindlam on välja minna muidugi naeratuste ja pilkude peale, nagu ka kusagil eespool oli juba mainitud Seda olen õppinud oma vigadest meeste suhtes

noniiiiiiii kunagi lubasin siin suuuure suuga, et kui oma lemmmik meest näen (seda, kes armastust avaldas) ja kui ta üksi on ja kui mulle võimalus avaneb, räägin temaga. Avanes võimalus ja ma ei tea, mis sulle pähe lõi, aga mõtlematult ma olingi teel tema poole. Ütlesingi umbes nii, et pole temast ammu midagi kuulnud ja et kuidas läheb jne. Rääkisime siis natukene temast. aga vaene kutt ehmatas vist täitsa ära, sest ma pole temaga iial niimoodi rääkima ise hakanud..nagu täiesti lõpp aga tal paistis olema hea meel, et temaga rääkisin, kuigi oli suhtlemises veidi kange ehk..aga see oli arusaadav ka.. igaljuhul. nüüd on järgmine plaan see, et hakkan talle "tsau" ütlema, mitte enam viisakalt teretama .. nii, et selline suhtlemisbarjäär meie vahelt kaoks ja ta näeks, et ma pole selline vihane bitch, kelleks mind alguses kõik mehed peavad

Tubli lillelaps! Minul on sinu üle hea meel:D