Noo nagu siin ka mainitud siis nii uskumatu kui see ka poleks tuleb see siiski ise enesest.
Kuigi jah, ma ei saa mainimatta jätta, et mõtlesin koguaeg endamisi kuidas seda teha ja mis tundeid see tekitab ja ma ei tahtnud kedagi uskuda, et see tuleb ise enesest
Mäletan hästi oma esimest suudlust, see oli küll ootamatu aga siiski väga armas.
Istusime poisiga laulukal väljas oli pime ja külm, taevas olid tähed ja ilm hakkas tormiseks muutuma, rääkisime poisiga ja ühel hetkel see juhtuski.
Ma tõesti väga kartsin seda, et midagi läheb untsu vms.. aga ei, kõik oli super.
Välja arvatud see kui meil hingamistaktika valeks läks ja ma kogematta poisil hinge kinni tõmbasin :$ Aga hiljem sellest suudlusest rääkides, oli tema jaoks kõik super ja ta oli tõesti väga väga rahul.
Nüüd kutsub mind samamoodi vahest musimasinaks.